Ülehelikiirus on helikiirusest (1235 km/h) enam kui viis korda kiirem. Praegu pole olemas õhusõidukeid, mis oleksid suutelised sellisel kiirusel atmosfääris sõitma kauem kui paar minutit, seda osaliselt hõõrdumisest põhjustatud kõrgete temperatuuride tõttu. Xiameni ülikooli teadlased Hiinas testisid aprillis hüpersoonilist sõidukit, mis nende sõnul lendas 26 km kõrgusele, kuigi ei kasutanud isegi mainitud uut materjali.

Hiina ajalehe Global Times sõnul võib uus materjal taluda 3000 °C kuumust mitmeid tunde, mis tähendab, et see peaks hüpersoonilisele lennule kergesti vastu pidama. Materjal loodi 2012. aastal ja on praegu lennunduses ning kosmose- ja julgeolekuvaldkonnas kasutamiseks ka tootmises, ütles Fan Jinglian Hiina Kesk-Lõuna Ülikoolist.

Fan ei jaganud materjali kohta eriti palju üksikasju, kuid tema tegevusala on seotud kõrgefektiivse volframiga ja ta esitas hiljuti patenditaotluse volframkomposiitide tootmiseks.

Russell Goodall Sheffieldi ülikoolist Ühendkuningriigis märkis, et sellise volframipõhise materjali valmistamine, mis taluks 3000 °C kuumust, on põhimõtteliselt võimalik.

Volframkomposiit näib olevat loogiline valik, kuid on raske leida materjalide kombinatsiooni, mis toimiks, märkis Zak Fang Utahi ülikoolist.

USA sõjaväe uurimisagentuuri DARPA hiljuti käivitatud projekt otsib oma hüpersoonilise lennuprogrammi jaoks materjale, mis suudaksid taluda 2200 °C kuumust.

Volfram on palju tihedam kui muud kosmosetööstuses kasutatavad materjalid, mistõttu võidakse piirduda selle kasutamisega tiibade servadel, kus soojustakistus on elulise tähtsusega, et mitte teha lennukit liiga raskeks.

Puudulike detailide või teadusuuringute puudumisel on raske veenduda, kas uus materjal on seda sorti läbimurre, mida seda väidetakse olevat. Praegusel hetkel on see rohkem hype või upitus kui päriselu, ütles Fang.

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist.