Häälassistendid saavad naistest kehvemini aru kui meestest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Joakim Klementi/EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Paljud inimesed, kes kasutavad häälassistente, nagu Alexa või Google Home, on kursis sellega, et nad ei saa käsklustest alati päris täpselt aru. Kuid tundub, et nad saavad naistest kehvemini aru kui meestest, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Küsitlusfirma YouGov esitas 1000 inimesele Ühendkuningriigis küsimusi häälassistentide kasutamise kohta. Umbes kaks kolmandikku vastanud naistest ütles, et seadmed ei vastanud teatud aegadel nende käsklustele. Sama märkisid pooled meestest.

"Meie uuringud näitavad, et naistel esineb nutikõlaritega suurema tõenäosusega probleeme kui meestel, mis on irooniline, arvestades, et suurem osa kõlaritest räägivad naisehäälega," märkis Russell Feldman YouGov'ist.

Kuid kuna küsitluses hindasid osalejad oma kogemust ise, ei pruugi see reaalsusele päris täpselt vastata, märkis Trevor Cox Salfordi ülikoolist. Tulemuste kinnitamiseks tuleb teha katseid erinevate häälte ja erinevate kõnetuvastussüsteemidega, märkis ta.

Varasemad uuringud on näidanud soolist mõju kõnetuvastuse täpsusele. Hiljuti leidis Rachael Tatman, kes töötas siis veel Washingtoni ülikoolis, et YouTube'i automaatne subtiitrite süsteem, mis töötab häälassistendiga sarnasel põhimõttel, oli naiste puhul ebatäpsem kui meeste puhul.

Hiljem avastas Tatman, et suur osa erinevusest kadus, kui ta võttis kontrolli alla helikvaliteedi, mis viitab sellele, et häältuvastustehnoloogia võib töötada mürarikkas keskkonnas olevate naiste puhul halvemini.

Eraldiseisvad uuringud on leidnud, et meeste ja naiste kõne erinev analüüsimine võib suurendada häältuvastussüsteemide täpsust ja ühe soo jaoks välja töötatud assistendid ei tööta hästi teise soo puhul. Sarnaseid täpsuslünki on täheldatud ka erinevate murrete ja rasside puhul.

Osalt võib erinevuse mõistmise täpsuses tingida see, et mehed räägivad valjemini. Selle tulemusena sõidab naiste häälest tõenäolisemalt üle keskkonnast tulenev müra, mis muudab nad raskemini mõistetavaks, ütles Tatman.

Teatud soolise ebavõrdsuse võib põhjustada ka naishäälte piiratud hulk andmekogudes, millega neid süsteeme õpetakse. See on tehisintellekti puhul laiem probleem, mis võib kaasa tuua ebavõrdsuse, ütles Muneera Bano Swinburne'i Tehnikaülikoolist Austraalias. "Kui andmetes on vähem näiteid naishäältest või muudest murretest ja aktsentidest, siis süsteem ei tea, kuidas neid töödelda."

Amazoni, Google'i ja Apple'i kasutatavates andmebaasides sisalduvate häälte valikut ei ole võimalik teada, kuna andmed ei ole avalikud.

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: