Huawei finantsdirektori arreteerimine võib päädida verise virtuaaltaplusega ({{commentsTotal}})

Küberrünnak.
Küberrünnak. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Kacper Pempel

Minevikus on kuningate ja kuningannade troonilt kangutamine päädinud sageli sõjaga. Nii võib tuntud tehnoloogiafirma Huawei finantsdirektori Meng Wanzhou arreteerimine vallandada verise tapluse vähemalt virtuaalsel lahinguväljal, arutleb R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kas mingil isikul võiks olla sedavõrd palju võimu, et teda ei saa kohtulikult karistada? Lisaks USA presidendi ümber toimuvale testitakse selle küsimuse paikapidavust tehnoloogiamaailma kuningate ja kuningannade peal. Esialgu ei tasu tekkinud olukorrast ette rutata. Praegu on võimalik uudistada võimaliku pikema vaatemängu sissejuhatavat osa. Lähiajaloost leiab sellest näiteid.

Samsungi impeeriumi pärija Lee Jae-yong mõisteti korruptsioonis süüdistatuna vangi viieks aastaks. Lugu lõppes apellatsioonikohtus siiski mehe vabastamisega. Samast riigist leiab kolm kohtumaja süüpingi kõvadust tundnud presidenti. Viimases näites viidi president Park Geun-hye'le otse ametipostilt kohtusse, kus talle määrati 24-aastane vangistus. Võib-olla on see Lõuna-Korea eripära. Kohe tutvustatavas uues etenduses on aga teistsuguse taustaga tegijaid ja võib-olla on küsimus hoopiski milleski muus.

Olgu väikese viktoriini sissejuhatuseks mainitud, et isik, kellest juttu tuleb, töötab oma valdkonnas juhtpositsioonil olevas telekommunikatsiooni seadmeid tootvas ettevõttes. Selle möödunud aasta käive oli umbes 75 miljardit eurot, millest teeniti kasumina umbes kuus miljardit eurot. Firma peamine konkurent on Ericsson ja Nokia ning trumpab isegi hiinlaste ZTE-d ja korealaste Samsungi. Viimasele jäädakse alla mobiiltelefonide turul, kus võisteldakse Apple'iga teise koha eest. Firma nimi on Huawei.

1987. aastal Hiina rahvaarmee inseneri Ren Zhengfei loodud Huawei finantsdirektorina töötab Meng Wanzhou, kes on omakorda ettevõtte asutaja tütar. Rahaasjade juhile kuulub Kanadas luksuslik elupaik, kus tal on olnud tavaks veeta lastega talvevaheaega. Käesolev aasta oli erandlik, sest Kanada ametivõimud otsustasid Meng Wanzhou arreteerida.

Kanadalased väidavad, et neil polnud muud valikut. Firmat süüdistatakse Iraanile kehtestatud majandusblokaadi rikkumises, müües neile mitmesugust sidetehnoloogiat. Juhtumit seostatakse juba mainitud teise Hiina telekomi tooteid valmistava ettevõtte ZTE-ga, mis tarnis tehnoloogiat lisaks Iraanile veel Põhja-Koreasse, Süüria režiimile ja Kuubale.

USA valitsus kehtestas karistussanktsioone ja keelas sealsetel ettevõtetel firmale hädavajaliku tehnoloogia müügi. Suvele sattunud juhtum oli USA presidendile ebamugav probleem, kes asus pajude üllatuseks ZTE-d kaitsma. Donald Trump kurtis, et tema juhitud valitsuse sanktsioonid tähendavad firmale praktilist surmahoopi ja 75 tuhande mitte-ameeriklasest inimese töötuks jäämist. Pärast mõningast poliitilist vastuseisu oma partei juhitud senatiga lepiti kokku kopsakas trahvis.

USA jõustruktuurid keelduvad samas kasutamast nii ZTE kui ka Huawei tehnoloogiat, viidates turvariskile. Nüüd jõudis siis järjekord Huawei juhatuse liikmeni. Kanadalased pidid vastavalt rahvusvaheliste sanktsioonide koostöölepingule võimalikus rikkumises kahtlustavata kinni pidama, sest tõenäoliselt peaks olema finantsjuht keelatud ärist teadlik.

Kanadalased püüavad iga hinnaga poliitilisi tagajärgi vältida, kuigi see paistab hetkel lootusetu. Hiina valitsus ähvardab Kanadat tõsistest tagajärgedest, kui Meng Wanzhoud ei vabastata kiiremas korras. Tõenäoliselt saadetakse ta vastavalt lepingule edasi USA-sse, kus peaks esitatama lõplik süüdistus.

Suures pildis on olukord pingeliselt huvitav. Lisaks USA-le on mitmed riigid nagu Austraalia, Uus Meremaa ja Suurbritannia alustanud Huawei seadmete tõrjumist kohalikust sidesüsteemist, viidates sarnaselt ameeriklastele võimalikule turvariskile. Sakslased on seni äraootaval seisukohal ja nõuavad tõendeid. Sama tahaks näha ka Huawei, kes on teinud oma seadmete sisuks oleva info muu hulgas brittide julgeolekuasutustele kättesaadavaks. Kahtlustajad väidavad vastu, et see ei vabasta riskist, milles on üksikuid komponente spetsiaalselt timmitud.

Järelikult pole hiinlastel kanadalaste ähvardamiseks väga tugevaid kaarte. Kannatajaks oleks maailmas suurim sidesüsteemide tarnija, mille järgmine äriplaan on rajatud viienda põlvkonna mobiilside seadmete müügile. Ajaloost on teada, et kuningate või kuningannade troonilt kangutamised seostusid sõdadega. Samuti on räägitud viimastel aastatel üha rohkem kolmandast maailmasõjast.

Võimalik, et see on ammu alanud ja kulgeb senisest virtuaalsemas vormis. Põhjust sedamoodi mõtlemiseks toidab asjaolu, et kasvõi Huawei, aga ka ZTE, Facebooki, Twitteri, Google jt juhtumites lahendatakse tegelikult suurte riikide ja sõjaliste koalitsioonide konflikte.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: