Enda ja teda ümbritseva elu digitaliseerimise tagajärjel muutub igaühe väärtuste struktuur. See tähendab, et osa seni väärtuslikust taandub mõne seni vähe tähtsa või seni olematu ees, sest nüüdsest on need hinnalisemad. Näiteks oli veel hiljuti oluline inimese nägu. Näo abil sai ustest sisse, pangast raha ja teha poes kaardimakseid. Nägu asus lubade peal ja oli passi lahutamatu osa. Nimest ei piisanud, et teller raha annaks või poemüüja kaardimakset kõlblikuks tunnistas. Kõrval pidi olema pildiga isikutunnistus.

Tõenäoliselt pole enamus juba aastaid kohanud ühtegi tellerit, poes vaatab kassiir arvutiekraanilt rohelist linnukest ja mitmesuguste ametite, organisatsioonide ustel läbipääsu valitsenud valvureid asendavad kaardilugejad või numbriklahvid. Näoga jagas tähtsuse astmel samaväärset kohta allkiri. Sedagi inimesega seotud unikaalset akti kohtab üha harvemini. Mõnikord tabad allkirja kirjutades kerge ehmatusega, kuidas meenutab vähese treenituse tingitud kohmakusest sündinud sirgeldus pigem lohakat võltsingut.

Digitaliseerimine muutis erakordselt väärtuslikuks infot sisaldava ja uuele infole juurdepääsu võimaldava seadme. Selles asuvad pank ja pood ning lugematud organisatsioonid, milledesse sisenemiseks kannab igaüks kaasas salajasi sümbolite kombinatsioone. Näo ja allkirja kõrval kasvatasid väärtust inimese peas hoitavad saladused.

Kirjeldatud arengu kiuste võis märgata vähemalt näo osas renessanssi. Uuema põlvkonna seadmed sisaldavad tehnoloogiat omaniku näo tuvastamiseks. Edu võib olla lühiajaline. Natukenegi väärtuslikuma sisuga seadme juurde pääsemiseks kasutavad politsei ja muud huvilised isiku pildist loodud programmi ja 3D-printeriga valmistatud võltspäid. Paistab, et seadused kaitsevad seda, mis asub peas, aga mitte pead ennast. Sellest võib igaüks omale koopia valmistada. Seega oleme võtmekoodide juures tagasi.

Aastalõpu traditsioonina esitas andmekaitseteenustega tegelev ettevõte SplashData järjekordse ülevaate populaarses kasutuses olevatest salasõnadest. Firma kasutab analüüsiks erinevatel põhjustel avalikkusesse lekkinud võtmesõnade andmekogusid. Kokkuvõtet ei pea käsitlema häkkerite poolt lahti murtutena kehvade võtmesõnade näidetena. Avalikku kasutusse jõudnud viie miljoni võtmesõna lekke tagant leiab mitmeid infoturbe altvedamise juhtumeid, mille tõttu on olnud kasutajate teada valitud võtmed nende enda jaoks turvalised.

Edetabeli tipus on viiendat aastat järjest numbrikombinatsioon ühest kuueni. Kolmandalt kohalt leiab kolme numbrikoha võrra pikema ehk loetelus üheksani ulatuva võtme. Nende vahel on endiselt sõna "password". Neljandal kohal on numbrid kaheksani, viiendal numbrid viieni, kuuendal kuus ühte jne. Üldises pildis on võtmesõnade valik sama kehv nagu varasematel aastatel. Esimese kuue-seitsme võtme puhul on olnud pilt viimased kaheksa aastat üsna muutmatu. Samal ajal on vahetanud kõige populaarsemad ja kehvemad võtmed vaid omavahel järjekorda.

Viie miljoni näite suuruses valimist võib oletada, et umbes iga kümnes vastutulija kasutab vähemalt ühes kohas ühte võtit halvaendelise edetabeli 25 esimese hulgast. Kolm protsenti ehk iga kolmekümne kolmas kasutas võtmena kombinatsiooni "123456". Tähelepanek teeb häkkerite tegevuse üsna lihtsaks. Targem pole olukord esimese saja populaarsema võtmesõnaga, sest nendegi sisu on üsna aimatav ja lihtsameelne.

Lihtsameelsus on vist omakorda võti, millega õnnestub avada uks inimeste mõttemaailma. Võib-olla pidas keegi end geeniuseks, võttes kasutusele edetabelist seni puudunud võtme. Võiks koguni arvata, et usk inimkonda poole kadunud.

Nimelt demonstreeris sama taibukust sedavõrd palju indiviide, et uudne võti murdis läbi arvukate seni populaarsete nõmedate võtmete ja jõudis edetabelis 23. kohale. Kes tahab, võib seda innovatsiooni isegi kasutada. Salasõnaks on "donald". Vaevalt, et silmas peeti piluparti. Kuigi viimane lubaks kergendunult ohata. Inimene ei õpi. Õigemini ei õpi inimkond. Mõne indiviidi targemaks saamisest kahjuks ei piisa.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".