Tehnikauudised: kliimamuutused annavad orkaanidele jõudu juurde, UK plaanib vastumeetmena rajada Londoni-suuruseid metsi ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/SCANPIX

Kuivõrd laupäeval toimus maailmakoristuspäev, olid ka selle nädala teadus- ja tehnikauudiste teemad fookusega just keskkonnateemadel.

Globaalne soojenemine annab orkaan Florence'ile jõudu juurde

Tõusuveest ümbritsetud sõidukid Põhja-Carolinas. Autor: AFP/SCANPIX

Kuigi alles hakatakse kokku lööma numbreid selle kohta, mida III kategooria torm Florence Põhja-Carolinas teha on suutnud, kirjutab New Scientist, et võib sajaprotsendilise kindlusega väita, et kahjud on globaalse soojenemise tõttu suuremad kui nad muidu oleksid.

Viimase sajandi jooksul on Põhja-Carolinas veetase kliimamuutuste tulemusel tõusnud 30 sentimeetrit, nagu näitavad Stefan Rahmstorfi ja tema kolleegide uuringud Potsdami kliimamuutuste uurimisinstituudis. Tõusuveed kahjustavad juba praegu Outer Banksi – rannikuäärseid vallsaari – ning põhjustavad ka normaalsete tõusuveede ajal n-ö päiksepaistelise päeva üleujutusi.

Kõrgem merevee tase tähendab kõrgemat tormilainetust. Kuigi 30 sentimeetrit ei tundu väga palju, siis võib see määrata selle, kas orkaanist põhjustatud tormilaine ületab üleujutustõkked ja põhjustab sellega rohkem kahju.

Kuid orkaan Florence'i suurim oht on siseveekogude üleujutused, mida põhjustavad kliimamuutustest hoogu saavad tugevad vihmasajud.

Alustuseks näiteks tähendavad ebanormaalselt kõrged merepinna temperatuurid piirkonnas, millest Florence üle käib, seda, et atmosfääri satub palju rohkem vett, mis tuleb lõpuks vihmana alla. Selle Atlandi piirkonna ebanormaalselt kõrge temperatuur on suuresti tingitud globaalsest soojenemisest, nagu märgib selle aasta alguses ilmunud uuring.

Veeaur on justkui kütus, mis orkaane toidab, mistõttu Florence ongi kasvanud nii suureks ja võimsaks. Globaalselt on see igal pool sama – merepinna temperatuuride tõus muudab orkaanid veel tugevamaks.

Lisaks prognoositi, et Florence aeglustub üle mandri liikudes – nagu orkaan Harvey 2017. aastal – ja aeglaselt liikuvate tormidega langeb maa peale ühte kohta oluliselt rohkem vihma kui nendega, mis liiguvad kiiresti. Selle aasta alguses avaldatud uuringu järgi põhjustab globaalne soojenemine orkaanide aeglasemalt liikumist, mis toob seega kaasa suuremad sademed.

Peale selle pööravad suurem osa orkaane, mis järgivad Florence'i rada, tavaliselt idarannikust eemale põhja poole. Aga Florence, nagu ka orkaan Sandy 2012. aastal – on liikunud otse edasi tuuleblokaadi tõttu, mille on tekitanud jugavool ehk tugevad tuuled, mis mõjutavad suures osas planeedi temperatuuri.

Rahmstorf märkis, et Arktika kiire soojenemine mõjutab jugavoolu ja muudab sellised tuuleblokaadid tõenäolisemaks. Teisisõnu, kui poleks globaalset soojenemist, siis ei puudutaks Florence üldse maismaad.

"See on ilmselt teinud tõenäolisemaks tormi rannikule jõudmise," ütleb Rahmstorf. "Kuid see on spekulatsioon, sest me ei saa olukorda uuesti üle vaadata ilma globaalse soojenemiseta."

***

Ühendkuningriik plaanib kliimaeesmärkide täitmiseks rajada seitse Londoni-suurust metsa

Metsaalune Marlboroughis, Lõuna-Inglismaal. Autor: REUTERS/SCANPIX

New Scientist kirjutab, et Ühendkuningriik peaks võtma oma esmaseks prioriteediks 1,2 miljoni hektari suuruse ehk umbes seitsme Londoni-suuruse maa-ala rajamise, kui nad tahavad 2050. aastaks saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste nulltaseme, seisab Londoni Kuningliku Seltsi ja Kuningliku Inseneriakadeemia ühisraportis.

Raport on esimene hinnang praktilistele sammudele, et aidata Ühendkuningriigil süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendada ja saavutada 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid globaalse soojenemise kontrolli alla saamiseks. "Võib öelda, et see on üleskutse tegutseda," märkis Nilay Shah Imperial College Londonist ja raporti koostanud töörühma liige.

Prioriteet peaks jätkuvalt olema fossiilkütuste põletamisel tekkiva süsinikdioksiidi heitekoguste vähendamine. Seda saab teha üleminekuga taastuvatele energiaallikatele nagu päikese- ja tuuleenergia, ütleb raport. Praegused arengud liikumisel taastuvatele energiaallikatele on juba aidanud Ühendkuningriigil vähendada oma aastaseid heitkoguseid 600 miljonilt tonnilt süsinikdiooksiidilt 1990. aastal 380 tonnini tänasel päeval.

Kuid toetumine Ühendkuningriigis ainult sellele heitkoguste vähendamise viisile tähendab, et riik toodaks raporti väitel ikkagi 130 miljonit tonni süsinikdioksiidi aastas, mis jääb kaugele maha 2050. aasta sihttasemest.

Õhust süsinikdioksiidi neelava metsa istutamine on üks esimesi praktilisi meetmeid, mis aitaks Ühendkuningriigil prognoositavat ülejääki vähendada. Raport leiab, et uued metsad, mis katavad 1,2 miljonit hektarit, võiksid aastas neelata 15 miljonit tonni süsinikdioksiidi. "Mõne aastakümne pärast vähendaks see märkimisväärselt süsinikudioksiidi heitkoguseid," ütleb Shah.

Süsinikdioksiidi heitkoguseid oleks võimalik vähendada täiendava 5 miljoni tonni jagu aastas kahanenud märgalade ja turbarabade taastamise abil, ning veel 10 miljonit tonni jagu, kui rikastada mulda biosüsiga, mis on väga stabiilne süsinikoksiidi vorm ja tekib puidu põletamisel hapniku puudumisel.

Raportis ennustatakse, et kahe või kolme aastakümne pärast on teised süsinikdioksiidi neelamiseks ette võetavad muud suuremahulised protsessid täielikult testitud ja laialdaselt kasutatavad ning nende abil võib olla võimalik ladustada suurel hulgal elektrijaamadest pärinevat süsinikdioksiidi merepõhja, sügavasse looduslikku reservuaari.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: