USA Johns Hopkinsi ülikooli teadlane Philippe Gailloud süstis surnud kakkude veresoontesse värvainet ja uuris selle levikut kompuutertomograafiga. Seejärel täitis ta laipade sooned plastiga, et lahkamisel oleks näha arterite ja veenide täpne paiknemine.

Tuli välja, et öökullide kaelalülides olevad augud on suuremad kui teistel lindudel või imetajatel. Kui inimese arterid mahuvad täpselt ettenähtud luulisse mulku, siis kakkudel on auk veresoonest ligi kümme korda suurem ning arter saab pea pööramisel vabalt liikuda.

Lisaks on suured arterid ühendatud tiheda väikeste veresoonte võrgustikuga ning venitamisel muutuvad öökullide veresooned laiemaks. Laienenud alad talitlevad ilmselt hoidlatena, kuhu kogunev veri varustab pea liigutamise ajal aju hapnikuga.

Painduv kael on kakkudele hädavajalik, sest nende silmad on torujad ning meenutavad teleskoopi. See tagab küll hea nägemisteravuse, kuid ei luba silmamune liigutada. Nii peavadki kakud päid pöörama, et näha kõike vajalikku.