''Näiteks Pinatubo vulkaani 1991. aasta purske käigus paiskus maapinnale umbes viie kuupkilomeetri jagu laavat. Riftiorgu vapustanud sündmuste puhul räägime aga kümnetest kuupkilomeetritest. Paraku ei tea me hetkel, kui kõrgele atmosfääri vulkaaniline materjal paiskus. Igal juhul oli tegu võimsate sündmustega,'' märkis ajakirjas Nature Communications ilmunud töö juhtivautor William Hutchison ERR Novaatorile.

Oxfordi ülikooli geoloogi hinnangul oleksid sadade tuhandete aastate eest riftivööndis toimunud pursked puudutanud otseselt vulkaanidest vähemalt 30, tõenäolisemalt isegi paarisaja kilomeetri raadiusse jäävat maa-ala. Täiendava konteksti andmiseks võrdles Hutchison toonaseid purskeid 1883. aastal Indoneesias toimunud Krakatao vulkaanipurskega, mille tulemusel hävis enam kui 70 protsenti saarest ja seda ümbritsenud saaretikust.

Aktiivsuspuhang oleks mõjutanud ka toonast inimpopulatsiooni. ''Vulkaaniliste kivimite alusel saame öelda, et vähemalt 30 kilomeetri raadiuses hävines absoluutselt kõik. Veekogud oleksid sulfaatide mõjul hapestunud. Samal ajal teame, et piirkonnas asuvate järvede kallastel elasid toona inimesed ning samurti kujutas piirkond endast koridori, mida meie esivanemad riftivööndi ühest osast teise liikumiseks läbima pidid. Pursked oleksid vähemalt ajutiselt rändele piiri pannud. Ma olen geoloog, aga see paneb lihtsalt mõtlema, kuidas see meie evolutsiooni mõjutas,'' mõtiskles Hutchison.

Viiteid paarisaja tuhande aastate eest piirkonnas ägenenud vulkaanilisest aktiivsusest oli leitud varemgi. ''Ühe esimese eurooplasena Etioopiat pärast selle okupeerimist itaallaste poolt teise maailmasõja eel uurinud Paul Moore kahtlustas seda juba 1980. aastatel. Meil õnnestus kivimite otsese vanuse määramisega suuresti tema hüpoteese kinnitada,'' kinnitas geoloog.

Hutchison loodab, et uurimus annab lisatõuke paleokeskkondade uurimiseks, milles nüüdisinimesed liigina sirgusid. ''Me kaldume keskenduma tavaliselt vaid kliimale, kuna on lihtne kuskilt puursüdamik võtta ja öelda siis, et tõenäoliselt keskkonnatingimused üht või teistsugused, kuid selle käigus jäetakse tähelepanuta pinnamoes toimunud muutused, mis võisid geoloogiliselt aktiivsetes piirkondades nagu Aafrika riftivöönd seda on, inimeste arengut oluliselt vormida,'' lisas geoloog.