Näiteks paistab päris hästi kätte, et nähtavas tulevikus sünnib enamus maailma rikkusest linnades. Aastal 2007 sündis arenenud riikide 380 suuremas linnas maailma majanduse koguproduktist pool. Aastaks 2025 ennustab analüüsifirma McKinsey, et maailma majanduskasvust sünnib arenenud ja tärkavate turgudega riikide pealinnades kolmandik. Kolmandik kasvust lisandub arenguriikide suure rahvaarvuga linnadest ja viimane kolmandik saadakse arengumaade väikestest linnadest ja maalt.

Ühesõnaga inimkonna arengusuund on linnastumisele. Näiteks on Hiinas Chongqingis teineteise suunas kasvamas mitu väiksemat linnalaadset keskust, tänu millele on sündimas pindalalt Austriast suurem megalinn. Maailma ühes suurimatest linnadest Mexico Citys elab juba täna rohkem inimesi kui Austraalias ja kaks kolmandikku jaapanlastest elavad teljel Tokyo-Nagoya-Osaka.

Linnastumise trendiga peab varakult arvestama, kuid kuidas. Sellest saab omakorda ideid, vaadates linnade arengu põhjuseid. Täna asub 75 protsenti maailma suurimatest ettevõtetest kõigest 20s linnas. Need pole tavalised linnad, vaid koduplaneedi rikkaimad linnad. Näiteks toodetakse Londonis peaaegu pool Ühinenud Kuningriigi SKP-st.

Mõned linnad on tulusad. Linna suurus pole siiski eduks piisav garantii. Olgu hoiatavaks näiteks pankrotistunud USA ''autotööstuse pealinn'' Detroit. McKinsey ennustab, et aastaks 2025 vahetatakse tänaste edukate linnade paremikust välja viiendik. Järelikult kimbutab juba täna mõnda edukat linna edu kaotamise haigus ja mõnes teises toimub midagi elujõulist.

Tuntud füüsikust linnade arengu uurijaks hakanud Geoffrey West osutab linnade ja ettevõtete arengu erinevustele. Ettevõtted surevad alati välja, aga linnad seda ei tee. Põhjus on lihtne. Ettevõtte käivitab hea idee. Idee peale tulija võib olla lihtsalt õnnelik tüüp, aga enamasti on selleks ideerikas inimene – selline keskmisest eristuv tegelane. West nimetab neid heas mõttes hulludeks.

Edukas ettevõte on sunnitud suurendama reeglite ja bürokraatia osakaalu. Nende fookus aheneb eduloo säilitamisele ja nad muutuvad ühedimensionaalseteks. Ühel hetkel, enamasti majanduslanguse ajal nimetatud hull sellesse süsteemi enam ei sobi ja ta leiab end tänavalt, täpsemalt linnatänavalt. Seetõttu hakkavad linnadesse kogunema ideerikkad indiviidid, kes hoiavad linnu arenguvõimelistena. Juhul kui linn oskab seda potentsiaali ära kasutada.

Kõik teavad Räniorgu, mis tõmbab endasse taolisi hulle üle maailma. Ränioru natukene rohkem kui 6000 ettevõtte majanduslik koguprodukt ületab 200 miljardit dollarit. Lisaks hullude ideedega inimestele peab edukas linn olema võrgustunud, tagades ideedele ressursi juurdevoolu. Juurde voolab leidlikke inimesi, kliente, ettevõtjaid ja raha. Võrgustatus ja edukad ettevõtted kujundavad mõnedest linnadest üleilmsed keskused. Tegemist on omalaadse positiivse tagasiside nähtusega.

Veebiajakirjas Quartz osutab Parag Khanna raskemini märgatavale tulevikutrendile. See võibolla paljudele ei meeldi. Nägemus on veenvalt loogiline ja sellegi kohta on juba märke. Äsja kuulutas pankroti välja Puerto Rico. Sama teed on juba läinud Argentina. Sisuliselt ei erine pankrotist Kreeka olukord jne. Suurlinnad on paljudest riikidest majanduslikult edukamad ja neist võib kujuneda rahvusriikidest olulisem sotsiaalse organisatsiooni vorm. Linnaväline maarajoon ei suuda pakkuda linnaga võrdset arengukeskkonda ja see muutub teisejärguliseks või siis neelatakse linna poolt alla.

Maailma on tekkimas loetud arv superlinnasid, kus tekib enamus vajalikest teenustest ja kaupadest. Kooliõpikud hakkavad sisaldama fakte neist ja lugusid neis toimuvast ning tänaste ca 200 riigi eristamisest kaob majanduslik tähendus.