Sellist küsimust tihti ei esitatagi. Põhjus arvatakse olevat meeste lühemas elueas ja kehvemas tervises. Veel arvatakse, et mehi ei huvitagi koduväline tegevus.

Eestis on 65-aastaseid ja vanemaid mehi 83 000, üks mees iga kahe naise kohta (34/66). Sealjuures nooremas vanusrühmas (65–74 eluaastat) on meeste-naiste suhe 39/61 ehk üks mees 1,5 naise kohta. Väga suur erinevus ilmneb alles vanusrühmas 75+, kus meeste-naiste suhe on 28/72 ehk üks mees umbes 2,5 naise kohta (Statistikaamet, 2014). Vanemate meeste arv Eestis on sama suur kui elanike arv Pärnu linnas ja maakonnas kokku.

Kui mees on juba jõudnud 65. juubelini, siis on tema oodatav eluiga keskmiselt 15 aastat. See on periood, mil laps jõuab algkooli 1. klassist kõrgkooli bakalaureuse kraadini. Gerontoloogilised uuringud on näidanud, et inimese oluline tervisekadu toimub 5–7 aastat enne surma (Berg, 1996; Baltes & Smith 2003; viidanud Sakkeus, 2016), mis tähendab, et pensioniikka jõudnud meestel on suure tõenäosusega ees kümme aastat eneseteostusaega.

Kinnitust ei ole leidnud ka väide, et vanemad mehed oleksid haigemad ja väetimad kui naised. SHARE uuring näitab, et vanemate meeste seas esineb hapruse tunnuseid (kukkumine; hirm kukkumise ees; peapööritus, minestamine või teadvusekaotused; kehaline või vaimne kurnatus, väsimus) ja depressiooni-sümptomeid (EURO-D) proportsionaalselt vähem kui naiste seas (Saks & Tiit, 2016), samuti on vanemate meeste seas vähem ülekaalulisi kui eakaaslastest naiste seas (Tambaum, 2014).

Inimene on sotsiaalne olend. Meestel on sotsiaalsed vajadused nagu naistelgi ja pensionile minek seda ei muuda. Töölt koju jäämine on meeste jaoks rängem elumuutus kui naiste jaoks. Mehed on elu jooksul rohkem keskendunud tööle, nende tööväline sotsiaalvõrgustik on väiksem kui naistel. Mehed on tööelu kõrvalt tegelenud vähem hobide ja eneseteostusega*, millega pensionipõlves jätkata.

Tartu valla vanemate meeste uuringus (2012) väljendasid pensionile jäämise üleminekuraskusi just need mehed, kes elavad korteris. Igavus piinab mehi eriti talvisel ajal. Kaks näidet:

Korteris elav mees: ''Tegelt see on üks raske värk. Seepärast mehed vajuvad kohe ära, sest lähed õigest rütmist välja. Siis sa otsid tegevust.''

Majas elav mees: ''Igavavõitu on siin kodus. Tööl said mõne kuu olla, siis sai töö otsa ja siis jälle otsid. Kui väljas põllutöö on, siis ei ole väga hullu, siis läheb päev väga ruttu.''

Inglisekeelses maailmas on laialt levinud meeste kuuride liikumine, kus kogukonna mittetöötavaid mehi ühendab kooskäimise koht ning ühise tegevuse aktiivne ja produktiivne iseloom. Mehed on saanud taotleda raha ja ehitanud või sisustanud endale ühise töökoja, garaaži vm otstarbega tegevusruumi. Näiteks Austraalias on 916 kuuri (3,8 iga 100 000 elaniku kohta) ning Iirimaal 227 kuuri (4,9 iga 100 000 elaniku kohta) (Golding, 2015). Loodud on ka vanameeste veebipõhine kuur, mis pakub välja ideid ja oskusteavet tegevusteks nendele meestele, kellel pole füüsiliselt võimalik kodust välja tulla.

Probleem ei ole selle, et mehi pole või et neil ei oleks huvi. Küsimus on selles, kas meie näeme olukorda probleemina. Eesti külades, alevikes ja linnades ei pakuta välja võimalusi, ülesandeid ja tegevusi, mis haakuksid just meeste huvide ja oskustega.