100 sekundi video: Mis on religioon? ({{commentsTotal}})

Millest me õieti kõneleme, kui jutuks tuleb religioon? Kuidas me argitoimingutes eneselegi märkamatult usulise taustaga rituaale kasutame ning kas religioon ja teadus pigem täiendavad või välistavad üksteist? Nende küsimuste üle arutleb Tartu ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak.

Religiooni üheks miinimumdefinitsiooniks on “uskumine vaimolenditesse või vägedesse”. Pisut rafineerituma seletuse kohaselt on religioon aga: “veel mitte nähtavate ja tõestatavate asjade olemasolu võimalikuks pidamine”.

Religioon ei tähenda mitte üksnes kristlikke kirikuid, islamit ja budismi – ehk institutsionaliseeritud religioone, vaid inimkonna mõttemaailma sisseprogrammeeritud eluhoiakut – võimet uskuda ja loota millessegi, mis ei ole veel silmaga nähtav ja mõõdetav. Nagu ka uuringud kinnitavad, ei ole eestlased ebareligioossed, vaid suisa vastupidi; kuid meie usaldus institutsionaliseeritud religiooni on võõrvõimude mõjul kõikuma löönud.

Ka kõige argisemates igapäevaolukordades kohtab kõikjal religiooni valdkonda kuuluvaid nähtusi. Küünla süütamine kodudes on usutava, meie kultuuriruumis kristlikku päritolu, kuid oma juurtelt juba väga varastes usundites. Iga rituaal enne eksamit või spordivõistlust, õnnetoovad talismanid ja horoskoopide lugemised on oma olemuselt usulised talitused.

Ka tänapäeva loodusteadlased loovad uusi maailmaseletusteooriaid uskudes, et tõde on kuskil olemas. Teadlane, kellel puudub usk veel mitte nähtava või tõestatava võimalikkusse on nagu pime teejuht või valgust mitte andev lamp, kes peab hetke mõõtmisandmeid maailma teaduse viimaseks sõnaks ning ennast inimkonna krooniks. Meie tänaseid kõige arenenumaid füüsikateooriaid võidakse tuhande aasta pärast käsitleda hoopiski mõnes kirjanduse- või teoloogialoengus näitena sellest, kuidas 21. sajandi inimesed oma primitiivsete teadmiste taustal maailma mõtestada proovisid.

Püüdes mõista, mis on religioon, peaksime tundma usundiloo põhimõisteteid ja teooriaid. Teaduslik ja religioosne mõtlemine ei välista teineteist, vaid on ühe mündi eri pooled –erinevad teed jõuda tõe või vabaduseni.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: