Metsik teadusvideo: miks ei tasu metsast koristada kände ja oksarisu ({{commentsTotal}})

Metsas ja raiesmikel olevad kännud ja oskarisu võib olla hea küttematerjal, kuid see on ka hea elupaik putukatele. Tartu ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraut selgitab, miks ei ole hea mõte metsadest ja raiesmikelt täielikult koristada surnud puitu.

Aina enam räägitakse fossiilkütuste hinnatõusust ja keskkonnamõjust ning vajadusest kasutada säästlikumaid lahendusi. Sageli viidatakse seejuures metsas ja raiesmikel olevale surnud puidule ning pakutakse ühe võimalusena see kasutusele võtta. Tuleb aga meeles pidada, et raidmed ja kännud on vajalik elupaik sadadele seene-, sambla ja putukaliikidele. Ann Kraudi eestvedamisel uuriti raiesmikel elavaid putukaid.

Varasematest uuringutest on teada, et metsa all olevate okste ja kändude peal ja sees elab väga palju liike, kes on kohastunud elama surnud puidul, sellised on lausa veerand Eesti metsaliikidest. Kuna aga põlengute ja tuulemurru tõttu või vanadusse surnud puude hulka on inimene tugevalt vähendanud, on paljud putukaliigid kolinud ümber raiesmikele.

Uurimiseks koguti raiesmikelt püünistega mardikaid, kelle liik tuli kindlaks määrata umbes 14 400 Eestis elava putukaliigi seast. Võrreldes mardikaid kõigi automarkide ja -mudelitega, mis maailmas on, siis võib öelda, et mardikaliigid on nagu autodki: üksteisest ainult natuke erinevad. Kuid erinevalt autost on mardikad kõigest kahe kuni 20 mm pikkused ja neil ei ole kahjuks saba peale kirjutatud, mis margi või mudeliga tegu on.

Putukaliigid on suguluse põhjal süstematiseeritud perekondadeks ja sugukondadeks, nii nagu autodest on Škodad sarnased oma “sugulaste” Volkswagenitega ja need mõlemad märgatavalt erinevad Moskvitšidest.

Selleks, et metsamajandaja saaks raiesmikult võtta maksimaalse koguse puitu ilma loodust kahjustamata, tuleb leida, milline on optimaalne kogus liikide säilimiseks. Mardikas on väga väike loom ja kui neid on raiesmikul ka tuhandeid, ei söö nad ära kümneid või sadu kuupmeetreid puitu.

Võtame võrdluseks inimese igapäevase toidukoguse. Kui meile antakse iga päev 20 grammi ehk üks viil leiba, on seda selgelt liiga vähe. Poole kiloga päevas oleks juba võimalik mõnda aega elus püsida. Kui aga iga päev antaks kaks tonni leiba, oleks see ilmselge ressursi raiskamine.

Uuringu käigus selgus üllatuslikult, et kuigi peale raidmete energiapuiduks kogumist jäi pool esialgsest raidemete mahust raiesmikule, siis mardikaliike leidus mõlemat tüüpi – koristatud ja tavapärastel – raiesmikel sama palju. Sellist teadmist juurde kogudes ning sellest lähtudes oleks võimalik metsi majandada elurikkuses kaotamata.

Projekti „Raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 37 000 eurot. Projektiga tehti algust 2008 aastal ning see kestis kolm aastat.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringuid alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: