Harilik männikärsakas on umbes ühe sentimeetri pikkune, tugevate kitiinsete kehakatetega tume- või mustjaspruun metsaputukas. Ta toitub noorte okaspuude koorest. Värskelt raiutud raiesmikel raiejäätmetest või kändudest lenduv tugev vaigulõhn on männikärsakale isuäratav ja kutsub putuka kohale ka mitme kilomeetri kauguselt. Lehtpuuraiestikel männikärsakate ohtu ei ole, sest seal puudub eelmainitud okaspuukändude lõhn. 

Ühel raiesmikul võib elada ja toituda kuni 150 000 männikärsaka valmikut hektari kohta.

Männikärsakas alustab koore söömist okaspuutaime juurekaelalt, tekitades tüvele sageli koorevabasid, kuni puiduni ulatuvaid laike. Sõltuvalt asustustihedusest võib ühte taime kahjustada korraga mitu kuni mitukümmend mardikat. Suurema kahjustuse korral koorivad putukad kogu tüve juurekaelast kuni esimeste külgoksteni koorest täiesti paljaks. Loodusajakiri Eesti Mets kirjutab, et männikärsaka mardikad teevad noortel okaspuutaimedel koort närides metsakultuuridele olulist kahju, seevastu tõugusööm kändude juurtel on kahjutu või isegi kasulik, kuna see aitab kaasa nende kiiremale kõdunemisele. 

Nii tekitab männikärsakas Euroopa metsades kahju ligi 140 miljonit eurot aastas.

Raiejäätmed uuendusraielangil, mis meelitavad ligi männikärsakat. Foto: RMK 

Seetõttu on oluline uurida, kuidas kuuse- ja männitaimi selle kahjuri eest kaitsta.

Ivar Sibul on Eesti maaülikooli metsandusdotsent, kes RMK toel uuribki looduslike tõrjevahendite mõju metsakahjurite käitumisele.

Näidiskatsealal riigimetsas, Kiidjärve metsandikus toimus kolm aastat tagasi lageraie. Raiejärgsel kevadel istutati sinna teadusprojekti raames katsekultuur, mille rajamisel kasutati eriliigilist istutusmaterjali, kuuse- ja männitaimi. Katse käigus töödeldi taimi erinevate putukamürkidega, sh biovahaga.

Tulemused näitavad, et just biovaha on see, mis kõige püsivamalt ja kindlamalt kaitses nii kuuse- kui männitaimi männikärsaka kahjustuse eest.

Männikärsakas kuuseistikut kahjustamas. Foto: RMK

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on tänaseks rahastatud enam kui 1 miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.