„Skype omal ajal murdis maha telekomitööstuse, mis oli maailmas (väärt) umbes 1,2 triljonit dollarit. See tööstusharu, mida see robot nüüd adresseerib, on umbes kahetriljoniline. See on n-ö viimase kümne kilomeetri kohalevedu. Sinna hulka kuuluvad kullerteenused, toidu kohalevedu, pitsapoisid, sinna kuulub omaenda kätega toidupoodide külastamine. Ses mõttes umbes 150 miljardi tühikut kaupa viiakse Ameerika ja Euroopa kodudesse igal aastal,“ selgitas idufirma Startship Technologies ärijuht Allan Martinson saates „Ringvaade“.

Roboti tippkiirus on kuus kilomeetrit tunnis, liikudes akude jõul seega veidi kiiremini, kui jalutavad inimesed. Kaupa mahub selle kehas asuvasse pakiruumi umbes kümme kilo. Sihtpunkti jõudes saab seda avada spetsiaalse mobiilirakenduse abil. Sõltuvalt vaheladu ja pakisaajat lahutavast vahemaast võiks robot seega tunnis 1-6 reisi. Tallinna vajadusi võiks turu küllastudes ja ise poodide külastamisest loobudes katta Martinsoni hinnangul 10-20 tuhat robotit.

Ahti Heinla tõi välja, et robotite konstrueerimisel on kasutatud juba end tõestanud ja seega odavat tehnoloogiat. „Nende robotite tootmine pole tegelikult üldse kallis. See ongi see meetod, millega me saame selle transpordihinna nii odavaks, et saada selle alla ühe euro. See on meie eesmärk,“ selgitas ettevõtja. Tavaliselt on viimase 5-10 kilomeetri pakiveo hind ühe saadetise kohta 4-15 eurot.

Robotid on pea täielikult autonoomsed. „Tal on üsna palju tarkust peas. Ta liigub piirkondades, kuhu on kaart maha pandud. Teisisõnu, tal on oma kaart mälus, mis ei ole tavaline inimeste jaoks mõeldud kaart. Ta teab n-ö talle tuntavaid märke ja võrdleb väljaspool olevat pilti oma mälus oleva pildiga ja oskab viie sentimeetri täpsusega öelda, kus ta on,“ selgitas Martinson. Masina segadusse sattudes võtab aga juhtimise üle robotite liikumist jälgiv inimene.

Esimesed katsed pakiteenust pakkuda algavad USA-s, Suurbritannias ja Saksamal järgmisel aastal. Näiteks „meil on Londoni Greenwhichi linnaosa valitsusega, kus me kavatsema pilooti alustada, väga head sidemed. Nende poolt on tugi ametlikul tasemel, et see sinna tänavatele panna,“ märkis Martinson. Lisaks Heinlale loob Skype'i kaasasutajatest robotile turule toomises kaasa Janus Friis.

Robot otsib endale nime, ettepanekust võib teada anda nii Starshipi kodulehel kui ka näiteks „Ringvaate“ Facebooki lehel.