Itaalias asuva Trento ülikooli materjaliteadlaste tehtud katse oli sirgjooneline. Nicola Pugno pihustas kolleegidega vastavat viite ja kümmet väriämbliku aerosooliga, mis koosnes kas 200-300-nanomeetrise läbimõõduga grafeeni osakestest või süsiniknanotorudest.

Mõnede ämblike siid kvaliteet muutus seepeale halvemaks, teiste kedruse tugevus kasvas aga oluliselt. Tugevaimate kiudude tugevus ületas liigi Caerostris darwini punutud võrgu niitide tugevust lausa 3,5 korda, C. darwini kedrus on omakorda kevlarist kümme korda tugevam.

Töörühm pole kindel, kuidas süsinik siidi tugevdas. Ühe võimalusena kleepusid süsiniknanotorud või grafeen siidi külge pärast selle väljutamist. Alternatiivselt ja Pugno hinnangul tõenäolisemalt jõudsid tehismaterjalid aga ämblike organismi, kus leidsid need rakendust siidi ühe allikmaterjalina. Igal juhul ei lõppenud katse ämblike jaoks kõige paremini – katsealustest neli surid juba enne võrgu punumist.

Pugno ja ta kolleegidega sõnul demonstreerib eksperiment, et niigi tugevaid bioonilisi materjale on võimalik grafeeni ja süsiniknanotorudega veelgi tugevamaks muuta.

Katset kirjeldatakse veebikeskkonnas ArXiv.