Kristjan Port: e-raamat sobib ajaveetmiseks, kuid mitte õppimiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Deslízate Naranja!/Creative Commons

Kas kooliõpikud peaks asendama e-lugeriga? Hetkel on küllaltki lihtne öelda, et peab küll! Põhjendus paistab olevat lihtne seetõttu, kuna kõik nagu räägiks, et peab.

Ajendeid leiab koolikoti kergemaks muutmisest, looduse säästmisest kuni ekraanipõlvkonna diktaadini ning lootusest paremale ja odavamale õppimisele. Samas jääb kiusama tunne pooleli olevast väitlusest, milles napib tõendeid kummalgi osapoolel. Näiteks paari aasta eest küsitles Suurbritannias rahvuslik kirjaoskuse fond 35 000 noorelt vanuses 8-16, mismoodi eelistavad nemad tekste lugeda? Valida oli kõikide ekraanide ja pindade vahel alustades arvutiekraanist ja tahvelarvutitest ning mobiiltelefonidest kuni paberist raamatuteni.

Selgus, et 52 protsenti küsitlusele vastanutest eelistasid lugeda mõnelt ekraanilt ja 32 protsenti pidasid lugemiseks paremaks keskkonnaks paberile trükitud teksti. Võibolla pärineb e-lugerite põhise tuleviku domineeriv nägemus just seda tüüpi arvamustel, et mulle meeldiks. Samas jääb endiselt vastamata küsimus, kas see oleks ka parem? Arvestades, et 97 protsenti vastajatest kasutasid igapäevaselt arvuteid ja neist 39 protsenti lugesid igapäevaselt ekraanidelt tekste, peamiselt veebiteenustega seotud tekste ja uudiseid. Neist kolmandik luges ekraanidelt ka ilukirjandust. Tekib küsimus, kas nad peaksidki teisiti vastama?

Ometi eelistas ilukirjandust lugeda raamatutest 53 protsenti noortest brittidest. Lisaks selgus, et nooremate laste lugemisoskuse tase kaldus olema parem nende seas, kes lugesid lisaks arvutiekraanidele tekste ka raamatutest. Samas e-lugeri või tahvli ekraanilt lugemine paistis seda vahet kaotavat. Mida sellest järeldada? Esiteks peab mõtlema, kas kuni 16-aastaste arvamuses domineerib objektiivne valik või subjektiivse harjumuse eelistus? Kas raamatulugemisel võiks olla efekt lugemisoskusele või eelistab hea lugemisoskusega noor lugeda raamatuid? Ja kui tahvelarvuti formaadis ilukirjanduse lugemine seda vahet kaotas, siis on endiselt küsimus hea ekraani ja paberi vahet tegemisest lahtine.

Võibolla aitab probleemi valgustada värskem uuring, milles keeleteadlane Naomi Baron uuris USA, Jaapani, Saksamaa ja Slovakkia üliõpilaste lugemiseelistusi. Erinevalt eelnevalt küsitletud 8-16-aastaste briti noortest on üliõpilased vanemad ja asuvad suurema surve all leidmaks kõige tõhusama õppimiskeskkonna. Sõltumata kultuurikeskkonnast eelistasid pea kõik, ehk 92 protsenti üliõpilastest lugemiseks raamatuid. Seda eriti siis, kui tegemist oli tõsisema tekstiga ja sellest arusaamisest sõltus õppeedukus. Kui tekst oli laadilt kergem, sobis lugemiseks ka ekraan.

Tähelepanek on huvitav, sest tegemist on põhimõtteliselt sama nn ekraanipõlvkonnaga, kellest kõneles Suurbritannia uuring. Paar aastat vahet ja nõudlikum keskkond sundisid õpilasi valima. Isegi kui nad ei teinud seda teadlikult ja eelistasid harjumuspäraselt ekraanidest keskkondi, hakkasid nad peagi tajuma lugemismeedia mõju arusaamise tõhususele. Paberile trükitud raamat võitis!

Professor Baron toob esile kaks peamist põhjust. Esimene on seotud hajuma kippuva tähelepanuga, mida teenindab elektrooniline lugemiskeskkond hea meelega. Sul pole tekstist millegi muu poole meelitamiseks vaja muud teha, kui vajutada nupukesele. Seda enam, et e-raamatute keskkond kasutab materjalis liikumiseks hüperlinke. Miks siis mitte ka sealt välja liikuda. Teine suur probleem ekraanilt teksti lugemisega oli seotud silmade väsimisest tingitud ebamugavuse ja isegi peavaludega.

Lisaks toodi esile, et raamatu lugemisel on edasijõudmine füüsiliselt tajutav, kui näed patakat lehti, mis on loetud. Võrreldes e-lugemise keskkonna protsendinäitu või lehtede loendiga on see emotsionaalselt vahetum ja meeldivam. Raamatu puhul nähakse raamatu kaasi palju rohkem ja seetõttu jääb selle autor ja pealkiri meelde. E-raamatu puhul jäävad need pisikesed, kuid olulised faktid meelde palju halvemini. Kuigi uuringud näitavad, et e-raamatu ja tavaraamatust teksti arusaamisel suuri erinevuseid ei ole, siis see asjaolu moodustab tervikust vaid ühe osa.

Raamatut loetakse teisiti, see on füüsiliselt teisiti tajutav oma massi, lehtede arvu ja isegi lõhnaga ning selle kasutamine on võimaluste poolest teist moodi rikkam. Raamat satub kätte ka siis, kui sa seda ei otsinud. Piisab kui märkad seda laual või riiulis ja sirvid paari lehte. E-raamatu fail samu üllatusi ei paku, kuid on palju odavam. Nii jääbki alles küsimus, kas kool peab olema odavam või parem?

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: