Teadusmeedia kitsaskohad ja võimalikud lahendused
Artiklis kirjeldatakse teaduskommunikatsiooni ülesandeid ja probleeme ning pakutakse võimalikke lahendusi.
Teaduskommunikatsiooni ülesanded
1) teadusest positiivse kuvandi loomine (teaduslik maailmapilt on inimkonna arengus edasiviiv jõud);
2) maailmapildi ja sotsiaalse väärtussüsteemi kujundamine ja tasakaalustamine (alternatiivi pakkumine tabloidajakirjanduses pakutavale nn sensatsioonide maailmale);
3) teaduse populariseerimine, et tagada teaduse jätkusuutlikkus (noorte inspireerimine, kellest võiks tulevikus saada teadlased);
4) aruandlus avalikkusele (teadus on rahastatud avalikest vahenditest, avalikkusel on õigus teada, milleks ja kuidas seda raha kasutatakse);
5) pakkuda auditooriumile sisukat, huvitavat ja arendavat ajaviidet;
Üldised probleemid:
1) avalikkuse teadlikkus teadustöö ja teadlaste vajalikkusest Eestis madal;
2) teadus on liiga väikest auditooriumi köitev teema;
3) teadusmeedia nõrk rahastatus ja killustatus (Eesti teadusmeedia rahastus on puudulik; rahastussüsteem orienteeritud pigem kvantiteedile (uute teadusmeedia keskkondade loomisele) kui kvaliteedile (üksikute tugevate
keskkondade arendamisele);
4) puudub oskus viia teadus laiemate rahvahulkadeni. Eesti ülikoolid on valmis pakkuma mitmeid teadusuudiseid nädalas (nt Erik Puura sõnul Tartu Ülikool pakub kaks tõsist teadusuudist nädalas), kuid need jõuavad harva rahvani ja erinevate sihtrühmadeni;
5) eestikeelsel teadusartiklil ei ole kaalu (Lauristin: "Eesti keeles publitseerimine on teadlase jaoks tehtud nii-öelda seitsmeteistkümnenda järgu tegevuseks! Meie teadus liigub ingliskeelsesse väga kitsasse ja professionaalsesse kommunikatsioonisfääri. Ta ei ole emakeelses kultuurisfääris enam nähtav").
Teadlastega seoses tõstatuvad järgmised probleemid:
6) teadlased on kapseldunud oma uurimisteemadesse (ei suuda näha oma teemat laiemas /elulises/ kontekstis;
7) vähene lihtsustamisoskus (vähene soov lihtsustada) - teaduskeel on avalikkuse jaoks liiga keeruline;
8) ebakindlus - teadlased pelgavad, et rahvale esinedes ja teadust lihtsustades muututakse liiga ebateaduslikuks ja kolleegid ei võta neid pärast enam tõsiselt.
9) usaldamatus ajakirjanduse ja ajakirjanike vastu;
10) liigne hõivatus - teadlane on pühendunud sel määral uurimistööle, et tal on raske tegeleda muude teemadega (sh ajakirjanikega suhtlemine). Ettevalmistus teaduseks, mitte teaduse kommunikeerimiseks;
11) teadlased ei mõista ajakirjanduse ootusi ja vajadusi (see, mida teadlased esile tõstavad, ei paku ajakirjandusele huvi; see, mis pakuks ajakirjandusele huvi, seda ei osata välja tuua);
12) passiivne hoiak informatsiooni jagamisel (vähe ilmub pressiteateid Eesti teadlaste teadusartiklite kohta;
13) teaduse tegemine pikaldane protsess, millest on raske esile tõsta uudisväärtuslikku;
Ajakirjandusega seoses tõstatuvad järgmised probleemid:
14) ajakirjandust on Eesti teadusmeedias vähe (suurem osa tõlked välisajakirjandusest ja pressiteated);
15) teadusteemade kajastus ja jälgitavus on kordi väiksem kui nn mainstreamteemadel;
16) peavoolu ajakirjanduse rõhutatult suur huvi sensatsioonilise informatsiooni vastu;
17) ajakirjandus võimendab uurimistöö seisukohalt teisejärgulisi tulemusi;
18) nõrk ajakirjanike ettevalmistus ja nõrgad baasteadmised (ajakirjanikud ei oska küsida "õigeid" küsimusi);
19) lihtsustatud käsitluslaad, mis ei võimalda anda edasi teaduse sügavust;
20) toimetuse töökorraldus, ressursid ja toimetuspoliitika ei toeta teadusajakirjandusega tegelemist (teadusajakirjandus on aeganõudvam ja kulukam kui nn päevaajakirjandus);
21) liigne orienteeritus avastustele, vähene huvi teaduse kui protsessi vastu (Kaido Reivelt "Kui maailmast tuleb pidevalt teadusuudiseid, siis on see pigem ajakirjanike avastuste jada - kui nad mõne teema avastavad ja sellest räägivad")
22) ajakirjanikud ei suuda teha vahet nn objektiivse teaduse ja majanduslikult kallutatud (mõne ettevõtte erahuvidest) 'teadusuudiste' (tavaliselt tervisliku toitumise ja tervisega seotud) vahel.
Mõned võimalikud lahendused probleemidele:
1) teaduskommunikaatorite võrgustiku koostöö parandamine (võrgustikku kuuluksid lisaks teadusajakirjanikele muuseumid, teaduslikud ühingud jms).
Teavitamisele lisaks suurem kaasamine;
2) vahetute kontaktide loomine (noorte kohtumised teadlastega);
3) ülikoolide avalikkussuhete tõhustamine (PR-i toomine instituutide tasandile; lisaks teadlaste juubelite teadvustamisele pöörata rohkem tähelepanu aktiivsemale teadustegevusele);
4) teaduse atraktiivsete/elulähedaste külgede otsimine ja esiletõstmine;
5) muuta kohustuslikuks populaarteaduslikus võtmes kirjutatud doktoritööde kokkuvõtted (kirjutada nii, et need oleksid arusaadavad gümnaasiumi lõpetanule);
6) teadlaskonna meediaalane koolitus (õpetatavad ained: ajakirjanduse sotsioloogia, meediasuhtluse/avalikkussuhete alused jms);
7) teabetundide korraldamine - Eesti oma ala tipud räägivad sellest, mis on hetkel käsil, millega tegeleb maailm, mis on peamised probleemid;
8) teadusinformatsiooni korrastamine - andmebaasi loomine, kus lisaks ajakirjanikele oleks ka teadlastel võimalik tutvuda lihtsamas keeles edasi antud teiste teadlaste töödega;
9) eristipendiumid teadusajakirjanikele, mis võimaldaks neil süveneda, kulutada võrreldes nn päevaajakirjanikuga rohkem aega mõne teemaga tutvumiseks (vähendada teadusajakirjanduse koormust toimetuse piiratud ressurssidele);
10) aktiivsest teadustööst taandunud või endiste teadlaste ajakirjandusalane koolitus, et nad leiaks rohkem indu kirjutada populaarteaduslikel teemadel;
11) koolitused ajakirjanikele (allikakriitika, teadusteabe vahendamise spetsiifika jms);
12) senisest suurem tugi üksikutele tugevatele teadusmeedia väljaannetele ("suurel meedial on suurem mõju ja võimalus kujundada ühiskonnas väärtushinnanguid, sh suhtumist teadusse);
13) teadlik teadusajakirjanduse võimendamine (nt parem eetriaeg teadussaadetele, teadusuudiste osakaalu suurendamine uudistesaadetes, teadusteemade/saadete
promo ja reklaam nähtaval kohal jne.);
14) innustada ajakirjanikke võtma tõlkeuudistele Eesti teadlaste kommentaare;
15) koolitada ajakirjanikeks inimesi, kes on saanud erialase ettevalmistuse mõnel muul alal (füüsika, keemia, bioloogia jms).
Analüüsi aluseks järgmised meediatekstid:
Kändler, T. Väljavaade teadusajakirjandusest loodusesse, Sirp, 14.05.1999
Päärt, Villu. Kui tumm avaks suu?, Universitas Tartuensis, 16.05.2008
Sakova, Aija ja Sõerunurk, Sigrid. Kuhu takerdub teaduse kommunikatsioon?, Universitas Tartuensis, 03.09.2009
Võõras, Madis. Teadusajakirjandus ja innovatsiooniajakirjandus, ajakiri HEI, september 2009
Zirnask, Mart. Teadmistepõhine Eesti või kurtide dialoog?, Eesti Ekspress, 25.09.2008
Fyysika.ee blogi
Kuku Raadio saade Kukkuv õun, 13.09.2009 (mp3)
Vikerraadio saade Reporteritund, 14.09.2009 (mp3)
Dokument pdf formaadis