Koopakaru väljasuremises on süüdi ürginimene ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koopakaru luustik Ungari Loodusmuuseumis.
Koopakaru luustik Ungari Loodusmuuseumis. Autor/allikas: Wikimedia Commons
Toimetas Priit Ennet

Ürgajal Euroopas elanud koopakaru suri arvatavasti välja pigem inimese süül kui kliimamuutuse tõttu. Nii väidavad teadlased, kes on analüüsinud koopakaru fossiilidest kätte saadud pärilikkusainet ja võrrelnud seda tänapäevaste pruunkarude omaga. Tulemus näitab, et koopakarud hakkasid välja surema juba tükk aega varem kui arvatud, ajal mil kliimamuutust polnud veel ollagi, aga inimene laiendas parasjagu just Euroopas oma eluala.

Ajakirjas Molecular Biology and Evolution avaldatud tööst ilmneb, et koopakaru geneetiline mitmekesisus hakkas kahanema juba umbes 50 000 aastat tagasi. Seni on fossiilide põhjal teada, et koopakarud surid lõplikult välja umbes 24 000 aastat tagasi, viimase jääaja maksimumi paiku.

Kas kliimamuutus koopakaru väljasuremise peapõhjus oli, on kaheldud varemgi, nüüd siis on põhjust senisest kindlamini näidata näpuga ürginimese suunas, kes karudega maa ja elupaikade üle konkureerisid.

Saksamaal asuva Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi juhtimisel tehtud uuringus analüüsisid teadlased Siberist, Ukrainast, Kesk-Euroopast ja Pürenee poolsaarelt leitud koopakarufossiilide mitokondri-DNAd.

Koopakaru oli suurt kasvu loom, kes kaalus umbes 500 kilo ja oli peamiselt taimetoitlane. Oma nime on ta saanud selle järgi, et suurem osa fossiile on leitud koobastest.

Vaata veel: True Causes for Extinction of Cave Bear Revealed: More Human Expansion Than Climate Change (ScienceDaily)
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: