Toimetas Piret Ehrenpreis

Rühm Austraalia ja Uus-Meremaa mereteadlasi on avastanud kaugel lõunas 9000 aastat vana korallrahu. Tegemist on Lord Howe'i saarega Austraaliast 600 km lõunas. Saarel on ka noorem korallrahu, kuid iidne rahu on sellest veel 30 korda suurem. Korallriff võib anda teadlastele vihjeid selle kohta, mis juhtub Vaikse ookeani korallidega siis, kui merevee temperatuur jätkuvalt tõuseb, kirjutab BBC.

Mäeseljandik avastati 30 meetri sügavuselt vee alt Tasmaania meres. Esialgu arvati, et tegemist ongi lihtsalt mäeseljandikuga. See, et tegemist on korallrahuga, selgus alles pärast proovide lähemat uurimist. Radioaktiivse süsiniku meetodil määrati rifi vanuseks 9000 aastat.

Teadlaste sõnul on teisi sama iidseid korallrahusid avastatud varemgi, kuid ükski neist pole olnud nii kaugel lõunas. Uurimisrühma hinnangul võis riff surra, kui selle ujutas üle 7000 aasta tagune merevee tõus. Kuna aga praegune temperatuur antud laiuskraadil on kunagisest madalam, on ka praeguse korallrahu kasv märksa aeglasem. Teadlased on aga veendunud, et nüüd, kus merevee temperatuur üha kerkib, hoogustub suurematel laiustel ka korallide kasv.

Iidse rahu küljest on teadlased leidnud ka nooremaid koralle, mille vanus ulatub 2000 aastani. Sellest võib järeldada, et piirkond on korallide kasvuks soodne ja muutub veetemperatuuri tõustes veelgi sobivamaks.

Põhjapoolseimad korallide kasvualad on Florida ja Bermuda kandis. Seejuures pole aga välistatud, et sealtki võiks leida hiiglaslikke iidseid jäänukriffe. Veelgi enam, neilt võivad saada alguse uued korallikasvualad.

Kuigi tõusev meretemperatuur on korallrahudele troopilises vöötmes ohtlik, võib see põhja ja lõuna piiridel korallide kasvu hoopis elavdada.