Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Muutlik konstant määrab elu võimalikkuse kosmoses

Kvasar 3C 279 gammakiirguses.
Kvasar 3C 279 gammakiirguses. Autor/allikas: NASA
Toimetas Priit Ennet

Rühm teadlasi järeldab astronoomiliste vaatluste põhjal, et fundamentaalne füüsikasuurus peenstruktuuri konstant on universumi eri osades veidi erisugune. See tähendab, et ka füüsikaseadused on eri paigus erisugused. Aga ka seda, et tõenäoliselt on maailmakõiksuses piirkondi, kus loodusseadused välistavad näiteks elu tekke.

Peenstruktuuri konstant määrab ära selle, kui tugevasti elektriliselt laetud osakesed üksteist tõmbavad või tõukavad. Põhimõtteliselt on tegemist ühe arvuga, mida tähistatakse kreeka tähega alfa ja füüsikute sõnul on alfa umbes 0,007.

Kui peenstruktuuri konstant oleks kas või 4% seni määratust suurem või väiksem, siis ei saaks eksisteerida ei süsinikku ega hapnikku, ja järelikut ei saaks olemas olla ka meid ega teisi vähegi meie sarnaseid elusolendeid.

Nüüd on astronoomid vaadanud teleskoopidega põhjataevasse ja lõunataevasse ja avastanud, et peenstruktuuri konstant on meist põhja poole jäävas universumi osas õige natuke väiksem kui meil siin ja lõuna poole jäävas osas õige natuke suurem.

Siit võib järeldada, et võib-olla varieerubki peenstruktuuri konstant väga-väga suurtel vahemaadel siia-sinna.

Ega alfat ennast muidugi teleskoobis otseselt näha ei ole. Austraalia füüsik John Webb Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid vaatlusandmeid põhjataeva ja lõunataeva kvasarite kohta. Kvasarid on kauged ja eredad galaktikad.

Kvasaritelt meile saabuv valgus on oma pikal teel läbinud kosmilise gaasi pilvi, ja neid pilvi moodustanud aatomid on jätnud sesse valgusse oma selged jäljed. Millised need jäljed on, sõltub pilveaatomite ehitusest. Aga aatomite ehitus sõltub omakorda natuke peenstruktuuri konstandist, sest see konstant määrab ju prootonite ja elektronide vahelise jõu suuruse.

Nii siis selguski, et kümme miljardit valgusaastat meist põhja pool on peenstruktuuri konstant umbes sajatuhandik-osa võrra väiksem kui meil ja kümme miljardit valgusaastat lõuna pool umbes sajatuhandik-osa võrra suurem kui meil.

Kui see konstant veel suuremates mastaapides veel rohkem varieerub (ja kui eeldada, et universum on selleks piisavalt suur), siis võib arvata, et süsinik, hapnik ja elu on võimalikud ainult ühes maailmakõiksuse osas, aga mitte igal pool.

Vaata veel: Variations in fine-structure constant suggest laws of physics not the same everywhere (PhysOrg)
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: