WASP-12b - kui planeedid säraksid teemantidest
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
USA ja Briti astronoomidest koosnev töörühm on avastanud, et Linnutee kuumima eksoplaneedi atmosfääri ning tuuma süsinikusisaldus on ülikõrge, mis annab märku täiesti uue planeediklassi olemasolust, kuhu kuuluvad planeedid koosneksid enamikus grafiidist ning ka teemantidest.
WASP-12b leiti WASP (Wide-Angle Search for Planets) konsortsiumis töötavate Briti teadurite poolt juba 2008. aastal. Lisaks sellele, et Maast 1,200 valgusaasta kaugusel asuv planeet on üpris väike, kaaludes vaid 1,4 Jupiteri massi, ei ole see väga märkimisväärne. Kui muidugi mitte arvestada, et see tiirleb oma ematähele niivõrd lähedal, et see on hakanud planeedi atmosfääri endasse kugistama. Hukatuslik lähedus annab aga astronoomidele võimaluse väga täpselt kindlaks teha selle koostis. Iga keemiline ühend jätab vaadeldavale valgusele oma sõrmejälje.
Uue uurimuse peaautor Nikku Madhusudhan kasutas arvutiprogrammi neljal erineval lainepikkusel tehtud vaatluse andmete töötlemiseks. Programmijupp analüüsib miljoneid erinevaid võimalusi eri ühendite nagu metaani, vingugaasi ja veeauru omavahel kombineerimiseks ning võrdleb koostatud hüpoteetilise spektri sobivust reaalselt vaadeldud spektriga. „Me ootasime, et spektrianalüüs annab tulemuseks tüüpilise 'kuuma-Jupiteri atmosfääri, kus hapnikku on kaks korda rohkem kui süsinikku,“ märgib Madhusudhan ERR-le. Tegelik prognoosi tulemus osutas millelegi märksa eksootilisemale – süsinikku ja hapnikku oli võrdses koguses.
„Kui WASP-12b oleks tahke, võiks üheks selle pinnavormiks olla väga tõenäoliselt teemantmäed,“ ennustab Mahusudhan. Piisavalt suure temperatuuri ning rõhu korral muundub grafiit teemandiks. Vesi oleks sellistel planeetidel aga haruldus, kuna võrreldes Päikesesüsteemi kujunemisega moodustus WASP-12 pigem süsinikurikastest kivimitest kui jääst. See omakorda tähendab, et süsinikurikastel planeetidel domineerib süsinikupõhine keemia. Lisaks ohtrale vingugaasile avastati WASP-12b atmosfäärist ka rohkelt metaani, mis annab astrobioloogidele uut spekuleerimisruumi.
Kuigi gaasiplaneet on oma
2,300 kraadise atmosfääriga elutekkimiseks liiga kuum, võib samas
süsteemis leiduda kivisemaid ja jahedamaid planeete. Lisaks sellele
on äärmiselt tõenäoline, et WASP-12 ei ole ainus sellelaadne
planeedisüsteem kogu universumis. Selliste planeetide raske
atmosfäär neelaks edukalt nii soojust kui ka valgust, mis varustaks
eksootilisi organisme energiaga. Metaani-põhiste eluvormide
eksisteerimise võimalikkuse üle on aga juba tükk aega arutletud ja oletatakse, et neid võib leiduda ka Saturni kuul Titanil.
„Ma ei ole eriti üllatunud, et seda tüüpi planeedid üldse olemas on. Ei ole mingit head põhjust, miks need olemas olla ei võiks!“ hüüatab Mahusudhan. Siiski jääb selliste süsinikurikaste planeetide tekkimise mehhanism astronoomidele veel varjatuks. „Eksoplaneetide otsingu peamine mõte ongi leida võimalikult palju erinevaid planeete, aga me ei tea. Me ei tea, kas me suudame kunagi leida kõikide planeetide kujunemise kirjeldamiseks ühtse mudeli,“ tõdeb astronoom.
Töörühma uurimus ilmus 9. detsembril ajakirjas Nature.