Niidurüdi rõõmustab, kui rannaniidud korda saavad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rannaniit Pärnumaal.
Rannaniit Pärnumaal. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
Kuni järgmise aasta lõpuni kestab Läänemere riikides (sh Eestis) projekt, mille käigus korrastatakse rannaniite ja rannikulõukaid, et neis säiliksid mitmete linnuliikide elu- ja toitumispaigad. On ju meie rannaniidud paljude lindude, eeskätt kahlajate – tutka, mustsaba-vigle ja niidurüdi – olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumiskohad. Eesti vastutust nende liikide käekäigu eest ilmestab fakt, et kolmandik niidurüdi Läänemere-äärsest asurkonnast pesitseb just siin.
 
Eesti peab hoidma rannaniitude mitmekesisust
Rannaniidud on ühed Eesti vanimad pärandkooslused, mis on kujunenud tuhandeid aastaid tagasi. Tegu on merest kerkinud maaga, mida põlluharimiseks kasutada ei saanud, küll aga sai seal loomi karjatada. Eestis on rannaniitude pindala viimase 50 aastaga drastiliselt vähenenud. Peamiseks põhjuseks on karjatamise ja niitmise vähenemine, mistõttu paljud kohad on roostunud ja võsastunud. 20. sajandi keskel oli meil ligikaudu 29 000 ha rannaniite, ent sajandi lõpuks küündis nende pindala umbes 5000 hektarini.
 
Rannaniidu mis tahes kooslused on maailmas vähe levinud. Niisiis – kuigi rannaniite on Eestis oluliselt vähemaks jäänud, on nende mitmekesisus võrreldes teiste riikidega siiski suur. EL loodusdirektiivis on väärtustatud elupaigatüüpide hulgas esmatähtsa elupaigana ära toodud „Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud (kood 1630*), mis on levinud Soomes ja Rootsis ning eelkõige Eestis piki Läänemere rannikut. Seetõttu lasub Eestil suur vastutus kaitsta rannaniitude mitmekesisust.
 
LIFE BaltCoast
Tulenevalt Eesti kohustusest kaitsta rannaniitude elurikkust on meil viimase 15 aasta jooksul rannaniitude hooldamiseks ja taastamiseks rakendatud mitmeid projekte. Rannaniitude majandamine ongi pigem looduskaitseline kui maamajanduse küsimus. Üks ulatuslikumaid projekte on Läänemere rannikulõugaste elupaigakomplekside kaitse ja taastamine. Projekti lühinimi on LIFE BaltCoast, see algas 2005. aastal ja kestab kuni 2012. aasta lõpuni. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste elupaiku Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas ja Saksamaal – kokku 34 alal. (Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Enamasti ümbritsevadki rannikulõukaid rannaniidud.)
 
Projektis osaleb kokku 21 partnerit; Eestist on sellega seotud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, SA Kihnu Väina Merepark ja MTÜ Põhjakonn. Projekti juhtpartner on Stiftung Naturschutz Saksamaalt. Eestis paiknevad projektialad Hiiumaal (Kõrgessaare–Mudaste), Läänemaal (Teorehe Matsalus) ja Pärnumaal (Sõmeri ja Kihnu põhjarannik). Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu LIFE-Nature programm. Projekti eelarve on ca 5,7 miljonit eurot (86 mln krooni). Sellest Eesti partnerite kogueelarve on ca 194 000 eurot (7,5 mln krooni), millest ca 114 000 eurot (4,4 mln krooni) tuleb Euroopa Liidult.
 
Projekti käigus hinnatakse Eesti projektialad, antakse nende kohta majandussoovitusi ning koostatakse kaitsekorralduskavad; tehakse karjaaedu; muretsetakse alade hooldamiseks loomi; lõigatakse roogu ja võsa; puhastatakse lõukaid; rajatakse või puhastatakse kõrele ja paljudele linnuliikidele vajalikke väikseid veesilmi ning haritakse maaomanikke ja loomapidajaid.

Allikas: Keskkonnaministeerium
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: