Esimesel mail algas Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi raames uus arheoloogia-alane europrojekt, mille eesmärk on kaitsta ühist arheoloogiapärandit ja teavitada avalikkust selle kaitse vajalikkusest.

Üheksa partneriga projekt „Arheoloogia, võim ja ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks“, mida juhib Tartu ülikool, kestab 2014. aasta lõpuni ja selle maht on üle 1,7 miljoni euro. Projekti eesmärk on kaitsta ühist arheoloogiapärandit, tõsta avalikkuse teadlikkust arheoloogiapärandist ja selle kaitse vajalikkusest ning arendada vastavasisulist piiriülest koostööd.

TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valgu sõnul on projekti üks eesmärkidest arheoloogiapärandi tuvastamine maastikul piirilähedastes piirkondades, samuti päästekaevamised ohustatud või lõhutud muististel, kokku 9–10 objektil. "Eestis toimub muististe väljaselgitustöö eeskätt ajaloolise Tartu- ja Võrumaa idaosas ning Setomaal. Kevadel otsitakse maastikul asulakohti, tuginedes rootsiaegsetele kaartidele, suvel kontrollitakse kohalikke elanikke küsitledes arhiiviteateid, mis on pärit nii arheoloogia- kui rahvaluulearhiivist," ütles Valk.

Leitud muististest teavitatakse omavalitsusi ja Muinsuskaitseametit ning välitööde käigus avastatud paigad esitatakse kultuurimälestistena muinsuskaitse alla võtmiseks. Projekti raames inventeeritakse süvitsi ka kuue kihelkonna looduslikud pühapaigad.

Arheoloogia populariseerimise valdkonnas on kogu projekti jooksul kavas välja anda 81 arheoloogia ja arheoloogiapärandi kaitse alast pisitrükist, 21-ühikuline brošüüridesari ja 5 raamatut, valmistada ette 6 turismimarsruuti ning teha 2 arheoloogiat populariseerivat lühifilmi. Ilmub kolm numbrit Eesti Arheoloogia Aastakirja – uut populaarteaduslikku arheoloogiat tutvustavat väljaannet.

Toimuvad rohked loengud, seminarid ja õppepäevad, sh koolides ja omavalitsustes. Rõuges arendatakse projekti raames edasi mullu sügisel valminud viikingiaegset muinasmaja, kus eluhoonele on kavas lisada kõrvalhooneid. Teavitus- ja rahvaharidustöös on Eestis erilise tähelepanu all arheoloogia praegune esmane valukoht – muististe ulatuslik rüüstamine metallidetektorite abil.

Piiriülene koostöö arheoloogiapärandi kaitse alal on aluseks sisulisele teaduskoostööle. Projekti raames luuakse ühised veebipõhised andmebaasid kolme riigi üksteisega külgnevatel piirialadel paiknevate arheoloogiamälestiste, kogudes olevate leidude, kaevamis- ja inspektsiooniaruannete ning asjakohase arheoloogilise kirjanduse kohta, samuti andmebaasidega seotud kaardirakendus.

Eesmärgiks on luua ja süvendada isiklikke kontakte Eesti, Läti ja Vene arheoloogide, arheoloogiapärandi valdkonnas tegutsevate muinsuskaitsjate ja arheoloogiaüliõpilaste vahel. Selleks loovad eeldusi ühised välitööd ja seminarid. Kogemuse vahetamiseks ja naaberalade lähemaks tundmaõppimiseks kavandatakse ühiseid maastikuinspektsioone siin- ja sealpool Peipsi ja Pihkva järve, samuti lutsi maarahva ja kraasna maarahva kunagistel asualadel Kagu-Lätis ja Pihkvamaa lõunaosas. Programmi raames on Pihkvas kavas luua uus keskus piiriülese koostöö edendamiseks arheoloogia alal, mis jätkaks tegevust pärast projekti lõppu.

Projekt toimub Euroopa Naaberluse ja Partnerluse Instrumendi 201Ž07-2013  ja Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi alameetme  „Ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse ja edendamine ning kohalike traditsiooniliste oskuste toetamine“ raames.

AllikasTartu Ülikool