Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Geeniteraapia taastab lõhnataju

Wikimedia Commons
Wikimedia Commons
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Rahvusvaheline töörühm on geeniteraapia poolt pakutavaid meetodeid rakendades taastanud ilma haistmismeele toimiseks vajalike rakustruktuurideta sündinud hiirtel lõhnataju, sarnast lähenemisviisi saaks pikemas perspektiivis kasutada ka inimestel.


Viimastel aastatel läbiviidud eksperimendid on üha enam tõestanud, et kaasaegse teaduse käsutuses olevate meetoditega on võimalik anda sünnist saati pimedatele või kurtidele imetajatele võimalus esimest korda kuulda või näha. Osa neist rajanevad uutele kemikaalidele, mis näiteks silmad ajutiselt valgustundlikuks muudavad. Teise lähenemisviisiga saadetakse ajusse juba rakkude asemel implantaatide poolt kodeeritud elektriimpulsid. Muidugi on ka geeniteraapia, millega on näiteks suudetud kurdina sündinud hiired esimest korda helisid kuulma panna.


Värskes uurimuses kasutatakse selle poolt pakutavaid meetodeid haistmismeele taastamiseks. Kuigi see võib kaduda ka näiteks peaaju trauma või haistmisnärvi kahjustuse läbi, võib mõnedel juhtudel anosmia esineda ka juba sünnist saati. Haistmise eest vastutavad harilikult tsiilideks või ka ripsmeteks kutsutavad karvakesed, mille puudumist põhjustab Ift88 kutsutava geeni mutatsioon. Veelgi enam, kuna sarnased organellid paiknevad pea kõikjal inimkehas, võib sellega seotud geeni mutatsioon põhjustada neeru ja maksa tsüste, lisasõrmelülisid või ka näiteks pimedaks jäämist.


Michigan'i Ülikooli geenitehnoloogide poolt juhitud töörühm asetas hiirte lõhnataju taastamiseks esmalt adeno- viiruse sisse ilma mutatsioonideta Ift88 geeni. Seejärel süstisid nad kolmel järjestikul päeval modifitseeritud viiruse hiirte ninadesse. Just nagu prognoositud, piisas sellest ninas tavapärase ripsmete hulga ning seega ka lõhnataju taastamiseks. Kuigi kasutatud hiirte lühikese eluea tõttu ei saanud töörühm jälgida nende käitumist täiskasvanuna, leidsid nad, et noortena olid nad toidu otsingutel oma kaaslastest märsa edukamad. Viimane viitab lõhnataju taastumisele.


Samal ajab jääb veel selgusetuks, kas geeniteraapiat saab nii edukalt rakendada organellide normaalse arengu kindlustamiseks ka mujal. Lõhnataju eest vastutavad närvirakud uuenevad terve elu vältel, mil mõnede teistes rakkudes võib korralikult toimiva IFT88 valgu puudumine organismi varajases arengufaasis põhjustada püsivaid kahjustusi.


Samuti ei ole kindel, kui paljud inimesed endal geeniteraapiat ainult lõhnade tajumiseks rakendada laseksid. Modifitseeritud viiruse immuunsussüsteemile ei pruugi kõikidel juhtudel samasugune olla, rääkimata viirusevektori võimalikust levimisest ebasoovitavtesse rakudesse.


Töörühma uurimus ilmus ajakirjasNature Medicine.


Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: