Liigne optimism on ravitav
Rahvusvahelise töörühma värskes uurimuses seotakse uue halva- ja healoomulise informatsiooni omastamine otseselt parema- ja vasaku frontaalsagara tagumise osa kitsa piirkonnaga. Piirkonna tugeva magnetväljaga stimuleerimise läbi on võimalik ajutiselt kõrvaldada inimeste eelsoodumus nende uskumusi mittetugevdavate faktide kõrvale heitmiseks.
Absoluutselt kõikide inimeste maailmavaade on sisimas tuleviku suhtes optimistlik. Nii hinnatakse võrreldes tegeliku statistikaga üle oma võimalusi loteriis võitmiseks või üle 60 aasta elamiseks. Samal ajal alahinnatakse näiteks tõenäosust vähki haigestumiseks, autoõnnetusse sattumiseks või kaitsmata vahekorra järel mõni ebameeldiv haigus saada. Veelgi enam, isegi puhaste faktide esitamisest sääraste sündmuste aset leidmise tõenäosuse kohta ei piisa enamikel juhtudel uskumuste muutmiseks. Inimestel on eelsoodumus ebameeldiv tõde unustada. Ent juhul, kui uus informatsioon pakub tuleviku suhtes oodatust paremaid šansse, võetakse see rõõmuga vastu.
Tegu ei ole statistilise anomaaliaga. Eksperimendid on näidanud seda juba järjekindlalt üle 20 aasta sõltumatult katsealuste soost, vanusest või rassist. fMRI'd ehk funktsionaalset magnetresonants-tomograafiat rakendades on leitud, et uute faktide sobitamisel inimeste varajasematesse uskumustesse lööb laenglema frontaalsagara tagumises osas (IFC) asuv kitsas piirkond. Leitud vastavusest hoolimata pole üritatud korrelatsiooni tõestamiseks piirkonda otseselt mõjustada.
Fenomeni viis aastat uurinud Londoni ülikooli kolledži neuroteadlane Tali Sharot otsustas selleks kasutada transkraniaalset magnetstimulatsiooni (TMS). Magnetimpulsid võimaldavad sisuliselt lühiajaliselt aju kitsaid piirkondi rivist välja lüüa. Sharot' töörühm jagas katsealused kolme gruppi, esimestel stimuleeriti vasaku-, teistel parema ajupoolkera IFC'd ning kolmandatel suvalist aju piirkonda. Tulemuste hindamiseks kasutas ta juba ammu tuleristsed läbinud eksperimenti.
Viimases palutakse katsealustel esmalt hinnata erinevate ebameeldivate juhtumiste ilmnemise tõenäosust, misjärel esitatakse reaalne statistika, mida inimene oma uskumuste uuendamiseks kasutada saab. Teise sarnase sessiooni ajal kontrollitakse, kas informatsiooni on kasutatud. Töö hüpoteesi kohaselt ootas töörühm, et vasaku IFC halvamine vähendab optimistlikku eelsoodumust, mil parema IFC normaalse talitluse häirimine muudab inimeste maailmavaate veelgi roosilisemaks. Siiski ei vastanud tulemused täielikult Sharot' ning tema kolleegide prognoosile.
Parema IFC või suvalise ajupiirkonna stimuleerimise järel olid katsealused endiselt äärmiselt altid oma uskumusi positiivselt mõjuvate faktidega uuendama. Eelsoodumust muutis aga vasaku IFC halvamine. See ei tähendanud, et inimesed oleksid healoomulise informatsiooni omastamise lõpetanud. Küll aga muutusid nad altimaks ka mitte nii meeldivat informatsiooni oma uskumustesse lisama. Ent efekt ei olnud kõikide katsealuste puhul samasugune. Nendest pea 40% säilitasid eelsoodumuse negatiivse informatsiooni kõrvale heitmiseks ka pärast eksperimenti.
Töörühma hinnangul ei tohiks vasaku IFC domineerimist tavaolukorras vaid halvast küljest näha. Tõenäoliselt leidub väga hea põhjus, miks evolutsioon piirkondade aktiviseerumise erinevuse tinginud on. Optimistlikum maailmavaade tõstab riskantsema käitumise võimalikkust, mis julgustab omakorda näiteks asuala laienemist ning uute tundmatute alade hõivamist. Samuti vähendavad healoomulisemad uskumused ärevust ja stressitaset, mis on otseselt seotud inimeste vaimse ja füüsilise heaoluga. Siiski ei tohiks unustada, et elu läbi roosade prillide nägemine olulisemate otsuste langetamisel võib viia mitte kõige meeldivamate tagajärgedeni.
Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide Teadusteakadeemia toimetistes.