Inimesed jäävad üha rumalamaks, väidab tunnustatud teadlane ({{commentsTotal}})

Crabtree teooria järgi oleks küll keeruline seletada Flynni efekti ehk arenenud riikide elanike intelligentsi olulist kasvu viimase sajandi jooksul.
Crabtree teooria järgi oleks küll keeruline seletada Flynni efekti ehk arenenud riikide elanike intelligentsi olulist kasvu viimase sajandi jooksul. Autor/allikas: highiqpro.com

Toimetaja Laur Kanger

Käsi püsti, kelle arvates ei esinda kaasaegne ühiskond inimkonna võimekuse tippu? Kui nüüd mõni käsi tõusmata jäi, viibite endiselt heas seltskonnas. Gerald Crabtee, Stanfordi ülikooli geneetikalaboratooriumi juhataja ning arengubioloog, esitas nimelt hüpoteesi, mille järgi inimese intellektuaalne ja emotsionaalne võimekus saavutas oma lae 3000-6000 aastat tagasi ning on sellest ajast saati üha langenud.



Crabtree mõttekäik põhineb lihtsal arvutusel. Nimelt toimub DNA-s iga põlvkonnaga keskeltläbi 25-65 uut mutatsiooni. Viimase 120 põlvkonna ehk ligikaudu 3000 aastaga saaks neid kokku ligi 5000. Ja nii mõnedki neist on tõenäoliselt seotud 2000-5000 geeniga, mis määravad inimese intellektuaalse võimekuse.



Crabtree arvates oli küttide ja korilaste eluviis intellektuaalselt nõudlikum, sest eksimuse tagajärjed olid hukatuslikud. „Kütt-korilane, kes ei suutnud piisavalt toitu hankida või peavarju leida, suri ilmselt koos oma järglastega,“ ütleb ta. „Kuid Wall Streeti töötaja, kes sarnase vea teeb, saab ilmselt palgalisa ning muutub kütkestavamaks kaaslaseks.“ Linnaelu toimel aga loodusliku valiku mehhanism seiskus ehk surve kõige intelligentsemate isendite ellujäämiseks leevenes. Ning viimaste aastatuhandete jooksul toimunud mutatsioonid on teadlase uskumust mööda inimeste intelligentsi järk-järgult „lahjendanud“.



„Vean kihla, et kui meie sekka ilmuks äkitselt keskmine Ateena kodanik aastast 1000 enne meie ajaarvamist, oleks ta üks kirkamaid ning intellektuaalselt ärksamaid meie kolleegide seas, mis puudutab head mälu, ideede mitmekülgsust ning selget pilku tähtsate asjade osas,“ kirjutab Crabtree. „Veel enam, ma arvan, et ta oleks meie sõprade ja töökaaslaste seas üks emotsionaalselt tasakaalukamaid. Olen valmis sama kihlveo sõlmima ka Aafrika, Aasia, India või Ameerika iidsete elanike kohta ligikaudu 2000-6000 aasta tagusest ajast.“



Crabtree arvates on bioloogilist allakäiku varjanud läbimurded tehnoloogia ja meditsiini vallas. Et looduslik valik toimib väga aeglaselt, usub ta, et just tulevikutehnoloogiad võivad probleemile lahenduse tuua. Seda siis, kui inimkond enese geneetilist koodi kujundama õpib.



Nii mõnedki teadlased on ideele juba varju heitnud. Nii osutab University College Londoni geneetik Steve Jones asjaolule, et Crabtree ei paku oma teooriale mingeid tõendeid. Oxfordi ülikooli antropoloogiaprofessor Robin Dunbar aga juhib tähelepanu uurimustele, mis peavad intelligentsi kasvu põhjuseks keskkonna keerukust. Viimane pole aga aastatuhandete vältel kuhugi kadunud.



Crabtree artikkel „Our fragile intellect“ ilmus kahes osas ajakirjas Trends in Genetics.


Vaata veel:

Controversial study suggests human intelligence peaked several thousand years ago and we've been on an intellectual and emotional decline ever since (The Independent)

Civilisation is making humanity less intelligent, study claims (The Telegraph)



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: