Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Hiiglaslik kvasariparv on suurim asi ilmaruumis

Kvasarid on universumi eredaimad objektid.
Kvasarid on universumi eredaimad objektid. Autor/allikas: ESO/M. Kornmesser
Priit Ennet

Kui suur on kõige suurem asi, mis universumis on? Eks oleneb sellest mida asjaks pidada, aga kui öelda, et ka näiteks paljudest suhteliselt üksteise lähedal asuvatest galaktikatest koosnev galaktikaparv on asi, siis nüüd on Briti astronoomid tõepoolest avastanudki kõige suurema asja, mis universumis praegu teada on.


See ongi galaktikaparv, täpsemalt öeldes noortest heledatest galaktikatest ehk kvasaritest koosnev kvasariparv, mille läbimõõt on neli miljardit valgusaastat. Seda on väga palju. Isegi valgusel kulub selle kvasariparve ühest otsast teise minekuks neli miljardit aastat. Selle ajaga jõuab maakeral näiteks esimene algeline eluvorm näiteks inimeseks areneda.


Kesk-Lancashire'i Ülikooli astronoomi Roger Clowesi ja ta kolleegide avastatud kvasariparv on nii suur, et vaid umbes kahekümnest seesugusest parvest piisaks, kui nad ritta panna, et see rida ulatuks ühest nähtava universumi äärest teiseni.


Nii suured mõõtmed kogu ilmaruumi suhtes seavad kahtluse alla juba Albert Einsteini sõnastatud printsiibi, mille järgi on universum väga suurtes mastaapides vaadatuna keskeltläbi ühtlase ainejaotusega. Aga ei ole ju, kui nii suur hulk kvasareid ikka ühes kohas tihedalt koos on.


Clowes ja ta kaastöötajad jõudsid suure kvasariparve jälile, kui analüüsisid Sloani digitaalse taevaülevaate andmeid. Lähemalt kirjutavad nad sellest Briti Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas.


Vaata veel:

Largest structure challenges Einstein's smooth cosmos

(New Scientist)

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: