Piret Ehrenpreis

Euroopa Liidu direktiivi järgi peab aastaks 2015 olema kõigi liikmesriikide järvede seisukord hea või vähemalt näitama paranemise märke. Eesti paistab Euroopas silma küll üldiselt järvede hea tervise poolest, kuid maaülikooli limnoloogiakeskuse välitööd on näidanud, et ligi pooltes uuritud järvedest on seisukord kas kesine või halb.

Maaülikooli limnoloogiakeskuse professori Ingmar Oti sõnul ohustab Eesti järvede tervislikku seisu ohustab kõige sagedamini asulatest tulenev punktreostus. Limnoloogiakeskus on kokku inventeerinud kokku 211 järve. Heaks või väga heaks võis nimetada umbes poolte järvede olukorda, ülejäänud on kesises, halvas või väga halvas seisus. „Tallinnas on Harku (järv), see on Eestis kõige kehvem. /.../ Näiteks Elvas Verevi järv, mis on hetkel heas seisundis, aga see on hetkeline. Möödunud aastal vaatasime Võnnu järvi – need on ka väga-väga kehvas olukorras,“ loetles Ott.

Euroopa Liidu direktiivi järgi peaks 2015. aastaks olema kõigi liikmesriikide veekogude seisukord hea. Oti sõnul on aga praegune prioriteet hoida ära valgaladelt järvedesse lisareostuse sattumine. Kui aga järv juba on hukas, siis selle olukorra lahendamiseks ühtne plaan puudub.

„Proovimist enam ei lubata. Kõik see tervendamistöö peab tagama selle, et need ka lähevad heasse seisundisse. Mitte et ma võtan siit taimed ära või vean kaldale liiva ja siis on asi parem. Peame vaatame taustsüsteemist, et see järv ise saaks hakkama selle koormusega ja see ainering töötaks efektiivselt ning ring oleks hea,“ selgitas professor. Veeinsenerid ja limnoloogid on teinud hetkel õige tervendamisviisi valimiseks omaette küll eeltöid, ent ühise eesmärgi nimel ei ole veel kokkusaadud.

Oma tarkusest tervendamise proovimisega on järvedele sageli sootuks kahju tehtud. Ott tõi näitena Otepää lähedal asuva Inni järve, mille kallastelt võeti hoogsalt puid, eemaldati põhjasetteid ja pilliroogu, ent kõige tagajärjel järve vesi sogastus. Toitesoolad kandusid üle järve laiali, mis tõi kaasa rohke sinivetikate vohamise.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Irja Truumaa tõdes, et Euroopa direktiivi nõudmiste alla käib 95 Eesti järve, mille pindala on suurem kui 50 hektarit. Mullu toimunud vahehindamine näitas, et neist 33 vajasid parandamist. Kuna iga järv on iseseisev tervikorganism, siis on Truumaa hinnangul kavas läheneda neile individuaalselt, pidades enne konkreetsete tegevuste alustamist põhjalikult nõu teadlastega.

„2015. (aastal) plaanisime, et me saame 65 järves hea seisundi kätte, ülejäänud kolmekümnes saavutame aastal 2021, aga välistatud ei ole, et mõnede järvede hea seisundi suudame saavutada 2027. aastal,“ tõdes peaspetsialist. Truumaa sõnul on valminud ka esialgne järvede tervendamise käsiraamat, kuid see vajab veel edasiarendamist.