Priit Ennet

Kõigi pärisimetajate ühine eellane oli väike kohevkarvase sabaga loomake, kes toitus putukatest ja elas ajal, mil dinosaurused olid juba Maa pealt kadunud. Nii väidavad mitme maa teadlased uue uurimistöö põhjal ja kirjutavad sellest ajakirja Science tänases numbris.

Pärisimetajad on kõik need imetajad, kes ei mune nagu nokkloom ega kanna poegi kukrus nagu känguru. Fossiilileidude järgi võiks arvata, et pärisimetajate tänapäevased rühmad kujunesid ühisest eellasest alles pärast kriidiajastu lõpu suurt väljasuremist ja sauruste hukku, aga geeniuuringud viitasid võimalusele, et meieaegsed imetajarühmad olid üksteisest eristuma hakanud juba sügaval kriidiajal.

Nüüd on Maureen O'Leary Ameerika Ühendriikide Stony Brooki Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsinud põhjalikult nii praegu elavate kui ka fossiilsete pärisimetajate kehaehitust ja püüdnud sel moel saadud arenguloo pilti ka geeniuuringute tulemustega kokku sobitada. Nad koostasid pärisimetajate evolutsioonipuu, mis hakkab harunema ikkagi alles pärast kriidiajastu lõppu, nii nagu varemgi üksnes fossiilide põhjal ette kujutati.

Teadlased rekonstrueerisid hüpoteetiliselt ka kõigi pärisimetajate viimatise ühise esivanema välimuse: see oli nende arvates alla 250 grammi kaaluv kohevasabaline putukatoiduline loom.

Vaata veel:

Placental mammal diversity exploded after age of dinosaurs (PhysOrg)