Vaba valikut saab ennustada ka abstraktsete kavatsuste korral ({{commentsTotal}})

Reuters/Scanpix
Reuters/Scanpix

Inimesed seisavad argielus pidevalt erinevate otsuste ees, mille tegemine näib sõltuvalt pelgalt nende enda vabast tahtest. Hiljuti ajakirjas PNAS ilmunud uurimuses leiavad aga neuroteadlased, et isegi abstraktse sisuga kahe valikuvõimalusega otsuse puhul on langetatavat valikut võimalik 60% täpsusega ette ennustada neli sekundit enne, kui inimene selle tegemist ise teadvustab.


Mitmetes viimastel aastatel tehtud eksperimentides on leitud, et vähemalt mõned otsused langetatakse enne, kui võimalike variantide vahel valimist teadvustatakse. Näiliselt paradoksaalsel kombel on taolisi katseid läbiviivad teadlased inimese valikust teadlikud enne, kui seda langetav inimene ise. Kuigi ajalises raamistikus vaid mõni sekund ning sõltuvalt katse ülesehitusest ja aju jälgimiseks kasutatava tehnika lahutusvõimest 55-70% kindlusega.


Sellest hoolimata kujutab see dualismile – maailmavaatele, et võimalike tegutsemisviiside vahel valib mingi mittefüüsiline olemus, tõsist väljakutset. Selle asemel näib olevat vaid üks ja võimalik valik, mille määravad geenid ja valiku tegemiseni inimest ümbritsenud ning teda mõjutanud keskkond. Teadvus annab valikust vaid märku. Samas on enamik uurimistööst seni olnud seotud vaid motoorse sisuga ülesannetega. Näiteks ennustustega, millist kahest võimalikust kangist katsealune mõne sekundi pärast tõmbab.


John-Dylan Haynes ja Chun Siong Soon otsustasid kontrollida, kas juhusest paremini on võimalik ennustusi teha ka keerukamate, abstraktsemate valikute puhul. Katsealustele esitleti ühesekundilise intervalliga vahelduvat kaadrite rida, millel oli neli kümnest väiksemat numbrit ja täht. Vabalt valitud hetkel pidid nad otsustama, kas nad lahutavad või liidavad teineteisele järgmisel kahel kaadril nähtavat selle keskosas asuva numbri. Samal hetkel pidid nad meelde jätma ka tähe, mis kaadri keskel otsuse tegemise hetkel asetses.


Kahele kaadrile järgnenud pildil oli neli võimalikku lahendit – üks lahutus- ja liitmistehte vastus ning kaks suvalist numbrit. Õige vastuse märkimiseks pidid katsealused vajutama valitud tehtele vastava lahendi asukohta tähistavat nuppu. Viimaks pidid nad sarnaselt valima eelnevalt meelde jäetud tähe asukoha, mis märkis valiku tegemise hetke. Samal ajal jälgiti nende ajutegevust fMRI'ga, mida kasutades on võimalik aimu saada aju erinevate osade energiatarvet peegeldavast vere liikumisest.


Kogutud andmete põhjal oli võimalik liitmis- või lahutamistehte valimist 59% täpsusega ette ennustada umbes neli sekundit enne, kui katsealune sellest ise teadlik oli. Valikut peegeldas frontopolaarkorteksi keskosa ja vöökääru tagumise osa aktiivsus. Otsuse tegemise ajastust oli võimalik ennustada kolm sekundit enne selle langetamist, ent seekord motoorse ajukoore jälgimisel. Pärast otsuse teadvustamist aktiveerus kiirusagara angulaarkäär, mida seostas töörühm aritmeetilise tehte tegemiseks valmistumisega. Viimase põhjal oli võimalik tehtud valikut ennustada 64,2% täpsusega.


Kuigi kasutatud mudeliga saavutatud täpsus on juhuslikkusest selgelt parem, nendivad autorid, et see pole ideaalne. Näiteks võib varajane ajuaktiivsus peegeldada pigem eelsoodumust valiku langetamiseks, mitte valikut ennast. Paraku pole fMRI resolutsioon kõige parem. Takistuse ületamiseks loodavad Haynes ja Soon järgmises töös kasutada neuronipopulatsioonide vahetuks jälgimiseks elektroode, mille lahutusvõime võib pakkuda tunduvalt rohkem informatsiooni.


Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa


Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: