Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Ilmus eestikeelne kiilide määraja

Suur-rabakiil.
Suur-rabakiil. Autor/allikas: Wikimedia Commons
Tõnu Karjatse

Eestis elutseb 57 kiililiiki ja seoses kliimasoojenemisega on juurde tulemas veel kaks. Kõiki neid saab määrata Tartu Ülikooli õppejõu, entomoloog Mati Martini koostatud kiilide määrajaga. Martin tõdeb, et kahjuks on meil putukate määrajaid üldse vähe, kiilide määraja on koostatud tänu Euroopa Liidu rahastatud projektile.


Kui Eesti kiilide määraja koostamisega viimati 1960. aastate alguses tegeldi, registreeriti 53-54 kiililiiki. Nüüd on liike juurde tulnud ja tulemaski, vanad määrajad aga lihtsalt ära kulunud. Uues ja mahukas kiilide määrajas on hulgaliselt värvifotosid ja jooniseid, mille põhjal võib ära määrata kõik 57 ja veel kaks juurde tulevat liiki.


See osutab ka raamatu autori ja koostaja entomoloog Mati Martini sõnul veekogude heale seisule. „See võimaldab ka kiilidel ja mitte ainult kiilidel, vaid ka teistel veeputukatel end siin hästi tunda. Mis puutub uute liikide levikusse meie aladele, siis see on putukate puhul üldisem protsess. Aeg-ajalt teatud liigid levivad kaugemale oma põhilevila piiridest,“ sõnas entomoloog ja toob näitena suure-rabakiili, kes on oma arvukust võrreldes kümne aasta taguse ajaga tõstnud 200%. Populatsiooni kasvu põhjused on samas endiselt selgusetuks jäänud.


Eesti kiilide määraja valmis Euroopa Liidu LIFE-projekti raames. Määrajat levitatakse vaid raamatukogudele, koolidele ja huviringidele. Martin tõdes, et hädasti oleks vaja ka teisi putukate määrajaid, kuid nende koostamine nõuab juba uusi projekte. Käimasoleva LIFE-projekti raames ilmus ka kahepaiksete määraja. Rohkem määrajaid selle projektiga ei kirjastata.


„Käsil on meil väga palju selliseid praktilisi kaitsekorralduslikke töid, kuna projekt käsitleb kahte väikeveekogudega seotud liiki, mudakonna ja suurt-rabakiili. Need on siis nagu projekti sihtliigid, kellele see põhitegevus suunatud. Meil on projektialadel alanud ja juba käimas väikeveekogude korrastamine-puhastamine, uute veekogude rajamine,“ selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Riinu Rannap. Väiksemad veekogud on kiilidele ja mudakonnadele sigimiseks väga olulised elupaigad.


Samas on plaanis anda määraja välja ka 'nutiversioonis'. „Tahaks küll seda välja anda, sest just see noorem generatsioon, kes on ju võibolla natuke raamatuvõõraks jäänud, kasutaks seda nutiversiooni tõenäoliselt palju rohkem. Plaan on küll, aga millal see nüüd täpselt teostub, seda ei tea,“ nentis Rannap.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: