Eesti kõrgkoolid hakkavad tuleval kuul testima Eesti esimest plagiaadituvastusprogrammi, millega hakatakse kontrollima kõiki bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid, et juba varakult ennetada võimalust, et kaitsmisele lähevad halvasti viidatud või kellegi pealt maha kirjutatud tööd.

Sel nädalal võttis Eesti maaülikool jaanuaris doktoritöö kaitsnud Andres Menindilt kraadi, sest temagi töö tunnistati plagiaadiks. Kuigi mahakirjutatud seminaritööde pärast eksmatrikuleeritakse tudengeid kõrgkoolidest igal aastal, on Menindi juhtum teadaolevalt esimene Eestis, kus inimeselt võetakse ära teaduskraad. Mõistagi pole Menind otsusega päri ja lubab selle vaidlustada, vahendas ERR uudisteportaal „Aktuaalset kaamerat“.

Sellest sügisest peaks tööle hakkama Eesti esimene plagiaadituvastusprogramm, mis võimaldab Eesti kõrgkoolide tudengitel oma tööd võrrelda kõigi digitaalsel kujul kättesaadavate teiste teadustöödega.

See peaks välistama kõik võimalused, et tudengi töös oleks lubamatuid kattuvusi varasemate töödega. Mõistagi ei lubata tudengil piiramatult oma tööd programmil kontrollida lasta.

„Tudengite puhul me tegelikult näemegi seda, et aidata neid, sest õpilased kirjutavad oma töid öösiti, viimasel minutil ja sageli võib juhtuda, et viide on küll olemas, kuid unustan ta sinna panemata. Praegu on räägitud ühest või kahest korrast,“ ütles Eesti Infotehnoloogia sihtasutuse e-õppe arenduskeskuse juhataja Ene Koitla.

Teoreetiliselt võib juhtuda, et teadustöös on kattuvusi, ilma et tudeng sellest teadlik oleks. Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu õppekomisjoni esimees Margus Kruus ütles aga, et tõenäosus selleks, et tudengi enda kirjutatud tekst on identne ja satub plagiaadikahtlustuse alla mõne varem olemasoleva tekstiga, on siiski olematu.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik märkis, et ükski plagiaadituvastusmootor ei saa lõplikult öelda, kas keegi on teinud plagiaati või mitte. „Ta saab vaid öelda, et üks või teine tekst on mehaaniliselt sarnased omavahel. Nii et see on ikkagi inimese otsus, mis siis lõpuks on ja ütleb, et see asi on plagiaat,“ selgitas Hallik.

Praeguseks on plagiaadituvastussüsteemiga liitunud kõik avalik-õiguslikud kõrgkoolid, kes peavad nüüd tegema kaitstud bakalaureuse-, magistri ja mõistagi doktoritööd digitaalselt kättesaadavaks. Tasapisi püüavad kõrgkoolid ka aastate eest kaitstud teadustöid digitaalselt kättesaadavaks teha.

See teeb võimalikuks plagiaadikontrolli ka neile ning pole välistatud sarnane juhtum nagu tänavu kevadel Saksamaal, kus Düsseldorfi ülikool tühistas Saksamaa haridusministri Anette Schavani doktorikraadi, sest ilmnes, et tema 33 aastat tagasi kaitstud doktoritöö on plagiaat.

„See võib juhtuda nendel juhtumitel, kui tekib tõesti reaalne kahtlus. Sellest, et tagantjärele töid massiliselt hakatakse lihtsalt sellel eesmärgil läbi vaatama, ei ole ülikoolide vahel juttu olnud,“ sõnas Hallik.

Margus Kruus TTÜst ütles, et tema nõiajahti ei poolda ja arvab, et ajalukku ei ole mõtet kaugele sisse ronida. „Püüame täna ja tänasest edasi teha asju korrektselt“.

Projekti rahastavad Euroopa Liit koos Eesti riigiga ja maksumus on 221 000 eurot.