ESTCube-1 plasmapidur aitab kosmoseprügi vähendada
Eesti esimesel satelliidil ESTCube-1 kasutatav süsteem, mida nimetatakse plasmapiduriks, aitab vähendada kosmoseprügi.
Kosmoses tiirleb üle 5500 tonni prügi
– vanad satelliidid, transpordirakettide tükid, värvitükid,
tahke raketikütus, astronautide poolt kosmosesse „pillatud“
asjad – kokku 21 000 suuremat objekti
Teadusajakirjanik
Arko Olesk rääkis intervjuus ETV saatele „Terevisioon“, et
ESTCube-1 kokkupõrke tõenäosus mõne kosmoseprügi tükiga on
olemas, kuid suuremad kui kümnesentimeetrise läbimõõduga objektid
on päris hästi kaardistatud ja satelliidi potentsiaalne orbiit
uuritakse enne läbi. Samas on kosmiliste kiiruste puhul ohtlikud ka
väikesed objektid, vahendab ERR
uudisteportaal.
Olesk nentis, et kiiruse aeglustudes satub
kosmoseprügi aastatega Maa atmosfääri ja põleb seal ära, kuid
meenutas, et kosmoses tiirleb ka objekte, mis võivad sel viisil
hävida alles umbes 150 aasta pärast.
„Tehnoloogia, mida
meie ESTCube'i peal katsetatakse - selle peenikese traadikese
väljakerimine, elektriliselt laadimine ning vastasmõju mõõtmine
atmosfääri ioonidega [---] võib tulevikus võimaldada luua sellise
piduri, mis aitab kasutuid satelliite tagasi Maa atmosfääri,
allapoole tuua, et nad ära põleksid. Ja probleem on nüüd selles,
et kui me tahame teha mingit universaalset süsteemi, millega saab
vanu satelliite ja kosmoselaeva juppe alla tuua, siis see süsteem
peaks olema kerge. See ei tohi olla liiga raske, sest muidu läheb
see kõik liiga kalliks,“ rääkis Tartu observatooriumi
vanemteadur, ESTCube-1 programmi juhendaja Mart Noorma.
Teadlase
sõnul võib ESTCube-1-l kasutatav Soome teaduri Pekka Janhuneni
leiutatud süsteem, mida nimetatakse plasmapiduriks, olla üks
selline lahendus, mille võiks paigaldada igale väiksele
satelliidile, et need vajadusel kiiresti Maa atmosfääri
suunata.
Mart Noorma rääkis ka, et ESTCube-1 saadab pidevalt
morsekoodis tervitusi, mida on vastu võtnud raadioamatöörid üle
kogu maailma.
„Nende koodide alusel me võime öelda, et
satelliit on tööle hakanud täpselt nii, nagu peab. Päikesepaneelid
töötavad ja akud on uuesti täis laetud, nii et kõik on
suurepärane,“ ütles Noorma.