Eesti ja Vene teadlased asusid uurima Peipsi järve seisundit

Peipsi järvel algas täna Eesti-Vene ühisseire, et täpselt kooskõlastatud programmi järgi uurida järve seisukorda. Kumbki pool teeb hiljem analüüsid oma laborites ja oma metoodika järgi ning hiljem saadud andmeid võrreldakse.
Eesti seire juht, maaülikooli
vanemteadur Külli Kangur selgitas Vikerhommikus, et ühisseire mõte
on selles, et saaks ühel ajal ja ühesugustes tingimustes koguda
Eesti ja Vene vetest proovi kogu suure piiriveekogu ulatuses, nii
Peipsi suurjärvest, Lämmijärvest kui ka Pihkva järvest, vahendab ERR
uudisteportaal.
„Kuna hinnangud ja arvamused järve
seisundi kohta on lahknevad, on väga tähtis, et saaksime proove
võtta just ühesugustes tingimustes ja selleks me teeme ka
võrdluskatseid. Me võtame batomeetriga veeproovid ühte anumasse ja
siis võtame paralleelproovid sellest veest nii Eesti kui ka Vene
laborites analüüsimiseks, et jälile saada, millest need
lahknevused tulenevad ja millised näitajad langevad rohkem kokku
ning millised on erinevused,“ rääkis Kangur.
Ta tõdes, et
lisaks traditsioonilistele tegevustele on sel ekspeditsioonil ka uusi
asju. „Näiteks analüüsivad Vene kolleegid esmakordselt
klorofülli sisaldust vees, seda varem tehtud ei ole. Teine uus asi
on see, et me võtame paralleelproovid ka planktoni kohta, et
võrrelda kuivõrd Eesti ja Vene näitajad lähevad kokku - kui palju
on sinivetikat, millised liigid on, kui suur on fütoplanktoni
biomaas jne.“
Kangur märkis, et Peipsi seisund läheb
halvaks just siis, kui on koos madal veetase ja väga kõrge
temperatuur, sest järve rikastumist toitainetega ei ole suudetud
peatada. „Järv ikkagi eutrofeerub ja seda on eelkõige näha just
veekvaliteedi erinevustest Peipsi põhjaosa ja Pihkva järve vahel,“
ütles ta.
Küsimusele, et miks esineb eestlaste ja venelaste
andmetes lahknevusi, vastas Kangur, et kui Eesti lähtub
rahvusvahelistest kriteeriumitest, siis Vene poolel need ei kehti.
"Ja siiani pole meil ühtseid seisundi hindamise kriteeriume ja
ka meetodid on erinevad."
Ta tunnistas, et natukene on
erinevad ka arvamused. „Vene pool ütleb, et kõik on looduslikud
põhjused, miks järve seisund pole kuigi hea, miks kalad mõnikord
surevad kuumal suvel ja miks on järvest peaaegu kadunud näiteks
tint ning miks on rääbist kümneid kordi vähem kui oli näiteks
1980. aastate lõpul.“
Kangur tõdes samas, et tindil ja
rääbisel ei lähe praegu hästi ja see ei ole ainult Peipsi
probleem. „See on laiem. See on ikkagi globaalsete kliimamuutustega
suuresti seotud“
Esimesi seireandmeid, näiteks vee
läbipaistvuse ja elektrijuhtivuse kohta, saab juba täna, kuid
põhjalikumad keemilise koosseisu analüüsid võtavad kuu-paar aega.
„Samuti võtavad aega loomse ja taimse planktoni proovide analüüsid
mikroskoobi all. Seega saame täpsemad andmed ja üldistused teha
talveks,“ rääkis Kangur.
Eesti poolt osalevad seires Eesti
keskkonnauuringute keskuse Tartu filiaali ja Eesti maaülikooli
Võrtsjärve limnoloogiakeskuse teadurid ja spetsialistid, Venemaalt
Pihkva hüdrometeoroloogiakeskuse spetsialistid.