Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti ja Vene teadlased asusid uurima Peipsi järve seisundit

PM/Scanpix
PM/Scanpix

Peipsi järvel algas täna Eesti-Vene ühisseire, et täpselt kooskõlastatud programmi järgi uurida järve seisukorda. Kumbki pool teeb hiljem analüüsid oma laborites ja oma metoodika järgi ning hiljem saadud andmeid võrreldakse.


Eesti seire juht, maaülikooli vanemteadur Külli Kangur selgitas Vikerhommikus, et ühisseire mõte on selles, et saaks ühel ajal ja ühesugustes tingimustes koguda Eesti ja Vene vetest proovi kogu suure piiriveekogu ulatuses, nii Peipsi suurjärvest, Lämmijärvest kui ka Pihkva järvest, vahendab ERR uudisteportaal.

„Kuna hinnangud ja arvamused järve seisundi kohta on lahknevad, on väga tähtis, et saaksime proove võtta just ühesugustes tingimustes ja selleks me teeme ka võrdluskatseid. Me võtame batomeetriga veeproovid ühte anumasse ja siis võtame paralleelproovid sellest veest nii Eesti kui ka Vene laborites analüüsimiseks, et jälile saada, millest need lahknevused tulenevad ja millised näitajad langevad rohkem kokku ning millised on erinevused,“ rääkis Kangur.

Ta tõdes, et lisaks traditsioonilistele tegevustele on sel ekspeditsioonil ka uusi asju. „Näiteks analüüsivad Vene kolleegid esmakordselt klorofülli sisaldust vees, seda varem tehtud ei ole. Teine uus asi on see, et me võtame paralleelproovid ka planktoni kohta, et võrrelda kuivõrd Eesti ja Vene näitajad lähevad kokku - kui palju on sinivetikat, millised liigid on, kui suur on fütoplanktoni biomaas jne.“

Kangur märkis, et Peipsi seisund läheb halvaks just siis, kui on koos madal veetase ja väga kõrge temperatuur, sest järve rikastumist toitainetega ei ole suudetud peatada. „Järv ikkagi eutrofeerub ja seda on eelkõige näha just veekvaliteedi erinevustest Peipsi põhjaosa ja Pihkva järve vahel,“ ütles ta.

Küsimusele, et miks esineb eestlaste ja venelaste andmetes lahknevusi, vastas Kangur, et kui Eesti lähtub rahvusvahelistest kriteeriumitest, siis Vene poolel need ei kehti. "Ja siiani pole meil ühtseid seisundi hindamise kriteeriume ja ka meetodid on erinevad."

Ta tunnistas, et natukene on erinevad ka arvamused. „Vene pool ütleb, et kõik on looduslikud põhjused, miks järve seisund pole kuigi hea, miks kalad mõnikord surevad kuumal suvel ja miks on järvest peaaegu kadunud näiteks tint ning miks on rääbist kümneid kordi vähem kui oli näiteks 1980. aastate lõpul.“

Kangur tõdes samas, et tindil ja rääbisel ei lähe praegu hästi ja see ei ole ainult Peipsi probleem. „See on laiem. See on ikkagi globaalsete kliimamuutustega suuresti seotud“

Esimesi seireandmeid, näiteks vee läbipaistvuse ja elektrijuhtivuse kohta, saab juba täna, kuid põhjalikumad keemilise koosseisu analüüsid võtavad kuu-paar aega. „Samuti võtavad aega loomse ja taimse planktoni proovide analüüsid mikroskoobi all. Seega saame täpsemad andmed ja üldistused teha talveks,“ rääkis Kangur.

Eesti poolt osalevad seires Eesti keskkonnauuringute keskuse Tartu filiaali ja Eesti maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuse teadurid ja spetsialistid, Venemaalt Pihkva hüdrometeoroloogiakeskuse spetsialistid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: