Umbes 10–20% haiglas viibivatest inimestest muretseb oma tervise pärast liialt. Varasematest uuringutest on selgunud, et kognitiiv-käitumuslik teraapia, mile eesmärgiks on muuta patsientide mõttemustreid ja käitumist, võib olla abiks teiste ärevushäirete ravis. Siiski napib aga vastava väljaõppega spetsialiste, mistõttu on nende juurde pääsemiseks pikk järjekord.

Käesolevas uuringus läbisid 219 terviseärevusega inimest keskmiselt kuus kognitiiv-käitumusliku teraapia sessiooni, 225 patsienti said aga standardset ravi ehk julgustust ja tuge ärevusega toimetulekuks.

Nii kohe ravi alguses kui ka kuue kuu kuni aasta möödudes esines kognitiiv-käitumuslikku teraapiat saanud grupil palju vähem ärevuse ja depressiooni tunnuseid kui teisel rühmal. 14% kognitiiv-käitumuslikku ravi läbinud inimestest taandus ärevus normaalsele tasemele, harilikku ravi saanud patsientidest aga vaid 7%. Teraapiat viisid läbi inimesed, kes olid läbinud kaks koolitust, seega puudus neil tõsisem väljaõpe.

Imperial College Londoni vaimse tervise keskuse juhi ja uuringu läbiviija Peter Tyreri sõnul võib uurimuse põhjal väita, et hüpohondriat saab edukalt ja üsna odavalt ravida, kuna teraapiat saavad lühikese koolituse järel teha haiglas töötavad medõed.

Kuigi ärevus vähenes 14% uuringus osalenud kognitiiv-käitumuslikku teraapiat saanutest, mis võib tunduda madala näitajana, selgitas Tyrer, et sageli on selliste patsientide näol tegu tõsiste probleemidega inimestega, kes on teinekord kulutanud enese ravimisele tuhandeid naelu.

Kuna see, et inimesed oma tervise pärast liigselt muretsevad, toob kaasa lisaväljaminekuid, siis oleks Tyreri meelest võimalik ravi abil ehk ka tervishoiukulusid kokku hoida, vähendades ebavajalike testide ja erakorralise meditsiini osakonna vastuvõttude arvu.

Teadlased Chris Williams Glasgow ülikoolist ja Allan House Leedsi ülikoolist väitsid, et teadustöö tulemused on küll huviäratavad, kuid nende selge rakendamine teenuste näol võib olla problemaatiline. Nende sõnul pole terviseärevuse ravi vaja lahutada näiteks depressiooni või alkoholisõltuvuse omast, kuna sageli esinevad emotsionaalsed käitumishäired koos. Professor Tyreri väitel aga on terviseärevus justkui peidetud epideemia, mis vajab õiget ravi, mitte vaid julgustust ja toetust.

Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes The Lancet.

Vaata ka: