Liblikaröövik kuuleb helisid kehakarvadega
Liblikaröövikul ei ole kõrvu. Kuid see ei tähenda, et ta ei kuule. Kuuleb küll, väikeste karvakeste abil, mis ta keha katavad.
Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis tegutseva Binghamptoni Ülikooli teadlased on uurinud tubakasuru rööviku mikrokarvu ja saanud muu hulgas inspiratsiooni uutmoodi mikrofonide välja töötamiseks.
Uuringuteema sai alguse aastaid tagasi, kui üks teadlane pani tähele, et kui ta oma kolleegidega juttu ajas, siis laboris kasvatatavad röövikud justkui võpatasid pisut tema hääle peale.
Nii otsustasidki teadlased välja selgitada, kas tubakasuru, levinud tubakakahjuri röövikud tõepoolest kuulevad helisid, kuigi neil kõrvu ei ole.
Teadlased tegid katseid ühes maailma kajavabamas katsekambris, kus said täpselt kontrollida, millised helid seal tegelikult kõlasid ja röövikute karvu ulatusid. Alguses nad muidugi veel ei teadnud, et röövikud karvadega kuulevad.
Nad lasksid seal kambris kõlada mitmesugustel helidel, lastes samal ajal ka kambri seintel ja põrandal kas kaasa vibreerida või mitte — et teada saada, kas röövikud reageerivad õhu või hoopis tahkispinna võnkumisele, jalgade kaudu.
Katse näitas, et röövikud reageerisid õhus kõlanud helidele kümme kuni sada korda tundlikumalt kui tahkel pinnal levinud võnkumistele.
Järgmises katsevoorus tõmbasid teadlased katseröövikutelt karvad välja ja vaatasid, kuidas nad siis helidele reageerisid.
Selgus, et reageerisid palju vähem. Nii võibki väita, et just karvadega röövikud helisid tunnetavadki.
Teadusrühma juht Ronald Miles tegi uuringust ja selle tulemustest ettekande Ameerika Akustikaühingu ja Jaapani Akustikaühingu ühisel konverentsil Honolulus.
Teadlased oletavad, et tubakasuru röövik on evolutsiooni tulemusel karvadega kuulmise võimeni jõudnud, sest see aitab tal märgata oma looduslikke vaenlasi herilasi, kui need tiibade põrinal lähenevad.
Helide kuulmise võimet on teada mitmegi putukarühma valmikute ja vastsete juures, kuulmise mehhanismid võivad aga olla päris erisugused. On arvatud, et kuulmine on putukate seas välja kujunenud vähemalt 19 sõltumatul korral.




















