Looduse valus armastus vormis meist sotsiaalsed olendid. Ellu jäid peamiselt need, kes tegid koostööd. Nad olid edukamad ka ressursside hankimisel.

Üks koostöövorm on teadmiste jagamine. See algab enamasti vajaduspõhiselt nõu küsimisega. Nii saab üks inimene pühenduda mingi valdkonna õppimisele, et pakkuda siis abi sadadele teistele, kes vajavad kogu valdkonna teadmistest vaid mõnda osakest. Kui kõik inimesed püüavad olla mõnes valdkonnas keskmisest tublimad, moodustub kordades tegusam ühiskond, kui on selle üksikute liikmete summa.

See lõpptulemus on saavutamatu ideaal. Reaalsuses esineb lünki nii teadmistes kui ka koostöös. Jooksvate puudujääkide pinnas toidab konsultatsioonitööstust. Tegemist on võrdlemisi vastuolulise nähtusega, mis koosneb reaalsete ja teatraalsete teadmiste segust. Mõnikord näilise kindluse ning teinekord täiendava arvamuse ja vahel kasulike juhiste allikas on udust väljapääsu otsivale organisatsioonile oluline partner.

Globaalselt triljonidollarilist majandusharu ümbritseb omakorda arvestatav teadmatuse loor. Nõuannete eest küsitavad summad on väga suured. Miks nõuanded on nii kallid, jääb kõrvalseisjatele mõistatuseks. Saladusloori põhjustab enamasti asjaolu, et nõu küsitakse tundlikel teemadel. Ettevõte võib kavandada uut äriplaani. See peab püsima konkurentide eest saladuses. Kui väärtuslikuks küsitav nõuanne tegelikult osutub, on aga küsitav. Selle mõõtmiseks puuduvad objektiivsed mõõdikud.

Kallist teenust õigustatakse mitmel viisil. Kalli hinnaga kaasneb näiteks usutavuse lummutus, seda kahel põhjusel. Võrreldes kohaliku direktori omaga mõjub kalli konsultatsiooni sõnum organisatsiooni madalamatele astmetele usutavamana. Direktor soovib teha muudatusi, aga tema öeldul puudub alluvatele vajalik mõju. Siis palutakse konsultandil esitada sama mõte 100-leheküljelise raporti vormis. Teine konsultatsiooni kallist aurat hoidev põhjus võib olla soovimatus tunnistada, et saadud nõuandmisest polnud kasu.

Konsultatsiooniteenuste kõrgetele hindadele on kindlasti ka puhtamaid põhjendusi. Teenus sarnaneb Šveitsi armee noale, mis on mitmekülgne, asendamatu ja kallis. Loetud arv ettevõtteid, nagu McKinsey, Boston Consulting Group, Bain & Company ja Accenture jt, rajasid aastakümnete jooksul salapärased impeeriumid, mille esindajatega kohtuvad vaid ettevõtete juhtkonna liikmed.

Konsultandid näevad ka konkurente ja teisi ettevõtlussektoreid. Neile kogunevad ettevõtete- ja valdkondadeülesed teadmised. Nende kogemuspagasiga ei suuda ettevõtete sisemised meeskonnad konkureerida ja täiendava teabe iseseisev hankimine oleks teenuse küsimisest kallim. Lisaks peetakse konsulteerivaid ettevõtteid kõrvalseisjateks, erapooletuteks vaatlejateks, kes on vabad organisatsioonide sisepoliitikast ning võivad seetõttu võrdlemisi süüdimatult langetada raskeid otsuseid, nagu koondamiste või ühinemiste osas.

Ükskõik millega konsultatsioonide tasu ka ei õigustata, on tasud ja kogu ettevõtlussektor sattunud tehisaru surve alla. TI demokratiseerib ekspertiisi, kärbib kulusid ja toob esile konsultatsioonimudeli hapruse. Reuters ennustas triljoni dollari suurusele konsultatsiooniärile Kodaki šokki. Kunagine fotograafia väärtusahela valitseja kukkus troonilt pilditegemise digitaliseerumise tõttu. Konsultatsiooniteenust on hakanud asendama TI.

Globaalse juhtimiskonsultatsioonide tööstuse lipulaevade tulusus on kahe aastaga langenud, mida kajastab mitme suure tegija aktsiaid tabanud kuni 30-protsendiline kukkumine. Hea konsultant loeks neist andmetest veelgi kurvema vihje, kui võrdleks sektori langust USA suurimaid börsiettevõtteid koondava S&P 500 väärtuse 50-protsendilise kasvuga. See tähendab, et ettevõtlusel läheb hästi, aga ilma konsultantide abita.

TI tegeleb olemuslikult väga sarnase ülesandega. See analüüsib ja õpib valdkondades peituvaid seoseid, loob alternatiivseid stsenaariume ning arutleb ühe või teise tugevuste ja nõrkuste üle. Sisuliselt muudab TI suhteliselt odavaks kaubaks just need ülesanded, mis kunagi õigustasid juhtkonna nõustamise eest küsitavaid suuri arveid. Hinnad võivad olla sadades dollarites võrreldes varasemalt küsitud sadade tuhandete dollaritega. Seejuures hallatakse TI-konsultatsioone ettevõttesiseselt, st teadmised jäävad organisatsiooni.

Mõistagi kasutavad ka konsultatsioonifirmad tehisaru. Õpetlikku kurioosumit kujutab Austraalia valitsuse palgatud konsultatsioonifirma Deloitte. Firma pidi föderaalvalitsusele tagastama 440 000 dollarit aruande eest, mille koostamiseks kasutati TI abi ja see sisaldas mitmeid vigu.

Õppides tehakse ikka vigu. Alanud õppimise võidujooksus loetakse ka võitjaid ja kaotajaid. Konsultatsioonifirmad koondavad inimesi ja rakendavad TI-d. Sama teevad neid seni palganud organisatsioonid. Bilansis on näha väliste konsultatsioonide langust ja TI abi kasvu.

Uus suundumus kajastub ka riikide tasemel. Kui Austraalia näite võib lugeda virvenduseks kohvitassis, siis USA juhtkond tühistas lepingud mitme suure konsultatsiooniettevõttega, nõudes allorganisatsioonidelt põhjendusi kalliste teenuste ostmiseks, kui sama võiks teha TI.

Teadmiste ebaühtne jaotus on olnud majanduslike väärtusahelate ja ametite kujunemise peamine tegur. Nagu omaaegne raamatute trükkimise mõjuga kaasnenud sotsiaalsele arengule, tasandab TI järgnevate põlvkondade jooksul kasvanud teabe asümmeetriat ja raputab paljude valdkondade ärimudeleid.

Digifotograafia tegi seda Kodakile kuulunud umbes 140 000 töövõtjast koosneva väärtusahelaga, kuni firma kuulutas 2012. aastal pankroti. Ka toona nõustasid nii Kodakit kui ka digifotograafia arendajaid mitmed konsultatsioonifirmad. Kes nüüd neid nõustaks? Ilmselt on selleks tehisaru.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".