Paistab, et vana lugu kordub. Iga kord, olgu avalikumalt välja öelduna või varjatumate vihjetena, lubatakse uue ja tõhusama tööriista saabudes töise vaeva vähenemist. Paraku hakatakse rohkem tegema. Olgu siis omal soovil või teiste ootuste survel. Parem tööriist hüüab kõigile, et saab paremini ja rohkem. Uus võimalus tuleb ära kasutada.

Arvutiteajastuga lubati lühemaid tööpäevi ja võimalust töötada seal kuhu ise tahad. Isegi kui asukohta sai valida, siis hakati tööd rohkem tegema. Tööpalakesi sai teha laste sünnipäeval, puhkusereisil ning une ja söögiaja arvelt. Tehisintellektiga seotud lubadused pole erand. Masin lubab ise mõelda. Sina ainult vaata ja vajadusel osuta vigadele. Ootustes pettunud imestavad, miks neile tööd juurde tuli.

Juhtunu ei ole paradoks, vaid kolme osapoolega mäng, paremini tuntakse seda ettevõtluse nime all. Mängu osapooltel on erineva kaaluga läbirääkimisjõud. Kolmik koosneb ettevõtte omanikest või investoritest, klientidest ja tööjõust. Kõigi ühishuvi on tootlikkuse parandamine. Neist tekitab tootlikkuse kasvu ainult töötaja. Paraku soovivad tootlikkuse toodud tulusid nii ettevõtte omanikud kasumina kui ka kliendid odavamate hindade näol. Viimased on enamasti kõige tugevama häälega, sest võivad lahkuda konkurendi juurde.

Värskelt avaldatud uuring rajanes USA-s tööjõu olukorda kajastavat statistikat koostava ameti andmekogule. Muu hulgas koostavad erinevad uurimisinstituudid regulaarseid ülevaateid tööjõu ajakasutusest. See koosneb erinevate ametite esindajate elektroonilisse päevikusse kogutud tegevustest 15-minutilise täpsusega. Uuringu pealkiri "Tehisintellekt ja pikem tööpäev" reedab töö tulemust. Analüüs rajaneb individuaalsete päevikute andmetel aastatest 2004–2023. Vaade sisaldab seega TI-buumi esimesi aastaid.

ChatGPT laialdase kasutusele võtmise aastatel 2022 ja 2023 suurenes uue teenuse kasutajate nädalane tööaeg veidi üle kolme tunni ning enam-vähem sama võrra vähenes vaba aeg. Kuigi vaba aja hulka võivad vähendada ka muud eluolulised põhjused, võib siiski järeldada, et see asendati peamiselt töö tegemisega, sedapuhku koos TI-ga koos tehtava tööga.

Põhjus on omamoodi nõiduslik. TI suurendab marginaalset tootlikkust ja muudab iga tunni väärtuslikumaks. Konkurentsitihedal tööturul ehk olukorras, kus töötajatel on nõrk läbirääkimisjõud, ei kajastu aga täiendav tulemuslikkus palgatõusudes ega vaba aja kasvus. See voolab kas ülespoole tööandjateni, kes võtavad selle kasumina,või läheb töötaja suhtes allavoolu, st tarbijateni, kes saavad kas rohkem, odavamaid ja kiiremaid teenuseid.

Võib lisaks mõelda, et tänu TI-tööriistadele kasvab jagatava koogi suurus. Töötajad saavad aga vaid puru ja nende ette pannakse suurem taldrik. Viimane kajastab suuremaid ootusi, kuid ka kasvanud sundi ja sunnimeetodeid. Sund tuleneb konkurentsist, kes on valmis rohkem tegema. Sunnimeetodid tulenevad väärtuslikuma töö järgimise uuenevatest võimalustest.

Siia sobib värske uudis, et 2025. aasta detsembris lisandub Microsofti Teamsi keskkonda täiendus, mis jälgib töötaja asukohta, et näha, kas ta on tegelikult kohal või mitte. Juhul kui keegi mõtleb TI abiga sokutada enda asemele avatari, on see iseenesest väga hea idee rõhutamaks, et inimest polegi vaja.

Mõnedes uuringutes on leitud, et TI-tööriistade abil hoitakse nädalas kokku umbes kaks tundi tööaega. Säästetud tunnid täidetakse sageli lisaülesannete, veel ühe kliendi teenindamise või ka TI enda väljundi parandamisega. Sellest sünnivadki kokkuvõttes pikemad tööpäevad ja väheneb töötajate rahulolu. Taoline olukord loob kaks vastandlikku vaadet: töötajad kurdavad, et TI on suurendanud nende töökoormust, kuid juhid näevad suurenenud tootlikkust. Mõlemal on õigus. Ühtedele on tõde ka valus.

Sellega arvestades võib hiljutine Gallupi analüüs paista uues valguses. Uuringus leiti, et nn valgekraedest töötajate seas kahekordistus TI-kasutajate arv kahe aastaga. Esmapilgul võib seda pidada positiivseks, kui ridade vahele ei peituks kasvavate töötundide mure. Seejuures kasvas TI-kasutajate arv eeskätt eelmisel aastal.

Uute tööriistade kasutus viitab pigem tihenevale konkurentsile kui töökoormuse leevendamise katsele. Arengut võib võrrelda olukorraga, kus üksteise võidu hüpatakse kiirematele tõuksidele, et kiiremini finišisse ja koju jõuda. Paraku avastatakse, et tee läheb pikemaks.

Tegemist on vildaka süsteemi sümptomitega. Konkurentsitihedatel tööturgudel puudub töötajatel mõjuvõim. Paistab, et selles rollis pole neil mehhanisme, millega saada osa tootlikkuse kasvu tulust. Antud mängus on nad samal ajal ka tarbijad. Selles rollis saavad nad tulust kaude osa. Raskes olukorras ja jalgadega hääletades nõuavad nad ise üha odavamaid teenuseid. Lähiajal pole märke muutustest näha ja TI-revolutsioonist võib saada kullatud puur.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".