Kujuta ette, et jõuad pärast lühikest järjekorras rahunemist oma igapäevast kofeiinidoosi jagava leti ette ja tellid tavapärase latte. Selle asemel, et barista pakuks sulle valikut kohalike röstijate parimaid saavutusi, laseb ta sul aga iga kord otsustada üheainsa kohvibrändi kasuks. Sel lihtsal põhjusel, et see bränd maksis kohvikule korraliku tasu, et olla nende n-ö vaikevalik.

Muidugi võiksid küsida midagi muud. Kellel on aga aega ja soovi enne rahustavat kohvilonksu alustada ebamugavat vaidlust? Umbes nii juhib Google praegu veebiotsingumaailma. Enamik inimesi ei protesteeri ja võtab, mida neile antakse, kuna pole midagi muud, vahest parematki saanud proovida.

Kuna Google on ju parim, võib küsida, milles on probleem. Probleem on selles, et saaks paremini, kui vaid üks teenus ei domineeriks ega ohustaks oma mõjuvõimuga innovatsiooni võrsetest äriplaane. Google pole lihtsalt otsinguteenust pakkuv ettevõte, vaid meie igapäevase digitaalse elu nähtamatu dirigent. Ettevõttele ei saa selle edu ette heita, sest õigel ajal tehtud otsuseid kinnitab reaalse elu test. Teenuse nimi on kujunenud iseseisvaks fenomeniks, sõltumata sellest, kas kasutajat huvitab tomatitaime päritolu või haiguse diagnoosimine.

Pea kõik on suhelnud personaalse doktor Google'iga. Uuringutega kogunenud andmete põhjal oletatakse, et kaks kolmandikku inimestest "konsulteerivad" enne päris arsti juurde minekut dr Google'iga. Google'i teenuse mänguline slängitermin pole ainus, kuidas maailma kodanikud seda oma taskueksperdina kasutavad. Argisõnavarasse vähem jõudnuna, kuid siiski olulise mõjuga on ka "jurist Google", "kokk Google", "psühhiaater Google", "mehhaanik Google", "õpetaja Google" jne.

Mõte on ilmselt selge. Google'ist sai meie kõik-ühes oraakel, mis ühendab mugavuse tragikomöödia ja teinekord kaosega.

Ent ühel päeval vahetati kalendris lehti ja alternatiivina hakati sagedamini kasutama dr ChatGPT abi. See tähendab, et Google'it oleks saanud teha paremini, kui vaid selle positsioon ja tegutsemine oleks võimaldanud vabamat konkurentsi. Juba enne nn ChatGPT ajastu algust juhtuski midagi, mis väärinuks suuremat tähelepanu. See jäi aastasse 2020, kui kõik olid hõivatud koroona vältimisega.

Enamik inimesi ei pruugi ka monopolivastaseid kohtuasju jälgida, isegi kui ta kasutab Google'it päevas 50 korda. Toona algas oluline kohtuvaidlus, milles USA valitsus tõstatas küsimuse, kes kontrollib inimeste telefonides ja arvutites veebiruumi teabe vaikimisi ust. Protsess algas aeglaselt, osaliselt ka Covidi tõttu.

Ent eelmisel aastal otsustas USA föderaalkohtunik, et Google'i otsingumonopol sündis ebaseaduslikult. Firma maksis miljardeid ettevõtetele nagu Apple ja Samsung, et nad teeksid Google'ist nende seadmetes eelvalitud otsingumootori. Siit sissejuhatav võrdlus ühe kohvisordi pakkumisele.

Miks see peaks meile üldse korda minema? Paraku kujundavad vaikeseaded seda, mida peamiselt nähakse ja see omakorda kujundab seda, mida usutakse, õigeks peetakse ja ostetakse. Võib ka otsesemalt öelda, et kaalukausil on nähtamatuid pöidlaid, kuigi ise usud, et soovisid vaid teejuhiseid ja küpsiseretsepti.

Kohtuotsust võib võrrelda ka arsti pandud raske diagnoosiga. Sellele järgneb keerulisem küsimus - mida selle otsuse tulemusel tegema peaks. USA justiitsministeerium soovis vahest kõige rängemat operatsiooni – lõigata Google'i küljest lahti maailmas enimkasutatav Chrome'i brauser.

Nende nägemuses oleks Chrome'i ja otsinguteenuse vahelise ühenduse katkestamine avanud võimaluse konkurentidele. Protsess sarnaneks olukorrale, milles suureks kasvanud pitsavalmistaja on sunnitud ahju ära andma. Chrome'ile leidus juba mitu potentsiaalset ostjat. Teiste suurte IT-hiidude kabinettides kasvas ärevus, et riik õpib ja omandab vilumuse nendegi tükeldamiseks.

Just äsja tegi kohtunik lõppotsuse. See tuli enamusele suure üllatusena. Karmide ootuste kiuste ei sunni kohtunik firmat tükeldama ega Chrome'i loovutama. Vaatlejate hinnangul löödi Google'ile vaid vastu näppe, et ei tohi enam kliente kinni maksta, st Apple või Samsung võivad lisada populaarsetesse telefonidesse muid otsinguteenuseid. Firma peab jagama konkurentidega teatud teavet ja enam-vähem sellega oodatav võitlus lohega lõppeski.

Seejuures selgub, et kohtuniku leebuse taga oli peamiselt ChatGPT. OpenAI ootamatult kiire populaarsuse kasv koos teiste TI-arendajate eduga inimeste teabevajaduse rahuldamisel võimaldas kohtunikul tõdeda, et näe, saab küll Google'iga edukalt konkureerida.

Kohtuniku otsusel on siiski jõuline globaalne sõnum kõigile ettevõtjatele, kui vaid seda osatakse märgata. Tahtmatu pimeduse põhjuseks on juhtumi käsitlemine Google'i kesksena. Mõtetes võiks asendada Google'i oma ettevõttega ja küsida, et kui TI edu murendas Google'i positsiooni ja modernsel ajal otsitakse esimest korda teavet enam mitte guugeldades, siis kuidas võiks see sekkuda minu äriplaanidesse. TI võistleb ju kõigis valdkondades.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".