Praegune isiklikel sõiduautodel põhinev liikuvus ei ole jätkusuutlik. Lisaks negatiivsetele tagajärgedele nagu kliimamuutused, õhusaaste, müra, ummikud ja sotsiaalne eraldatus iseloomustab seda ka ebatõhus ressursside kasutus, sest keskmine isiklik auto seisab pargituna 95 protsenti ajast ja liikudes transpordib 1,6 reisijat. Lisaks on isiklikud sõiduautod sektori kõige suuremad saastajad, paisates Euroopa Liidus õhku 61 protsenti transpordist tulenevatest kasvuhoonegaasidest.

Eesti ei ole siinjuures erand. 2022. aasta seisuga oli Eesti üks Euroopa Liidu kõige autostunumaid liikmesriike, tuhande elaniku kohta oli meil tol aastal 637 autot. Rohetiigri andmetel on ka Eestis isiklikud sõiduautod sektori kõige suuremad saastajad.

Olukord ei ole kiita ka Tallinnas. Transpordiameti statistika näitab, et kõige populaarsem vahend igapäevaste sõitude tegemiseks on pealinlaste seas isiklik sõiduauto. Populaarsuse põhjusena näevad teadlased eelkõige valglinnastumist, mille tõttu sõltuvad inimesed igapäevaste liikumiste tegemisel isiklikust sõiduvahendist. 

Ühtlasi moodustab transpordisektori heide 28 protsenti Tallinna summaarsest kasvuhoonegaaside heitkogusest, mistõttu on Tallinna kliimakavas välja toodud, et sektori heite vähendamine on peamine väljakutse pealinnas kliimaneutraalsuse saavutamisel. 

Kuigi kõige enam liigutakse endiselt isiklike autodega, on lääneriikides näha trendi, et noorte hulgas ei ole juhilubade tegemine ja isikliku auto omamine enam niivõrd populaarne kui varasemate põlvkondade seas. Põhjuseid selle taga on mitmeid, suurimaks mõjutajaks peetakse noorte majanduslikku seisu, kuid rolli mängivad ka näiteks üha hilisem pere loomine ja ka näiteks nooremate põlvkondade tendents olla vähem materialistlik.

Jagatud sõidukite potentsiaal

Küll aga on noored kõige aktiivsemad jagatud sõidukite kasutajad, näitavad Euroopas ja USAs tehtud uuringud. Mis täpsemalt on jagatud sõidukid? Jagatud transpordilahenduste alla kuuluvad jagatud autod, mikromobiilsus ehk tõuke- ja jalgrattad, taksoteenus, aga ka autoreiside jagamine (carpooling). MTÜ Shared-Use Mobility Center liigitab jagatud sõidukite alla ka ühistranspordi, sest sel on potentsiaali täiendada uuemaid jagamislahendusi. 

Mis kasu jagatud sõidukid aga tarbijatele ja linnaruumile toovad? Laias laastus on neil potentsiaali muuta liikuvust kestlikumaks, aidates näiteks suurendada ühistranspordi kasutamist ning vähendada isiklike sõiduautode kasutamist ja omamist. 

Näiteks mudeldas Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF) Portugali pealinnas Lissabonis jagatud sõidukite kasutamist ja leidis, et kui eemaldada linna tänavatelt kõik isiklikud autod ja asendada need jagatud lahendustega nagu taksod, takso-bussid ja iseliikuvad sõidukid, oleks tänavatel 90 protsenti vähem sõidukeid, liiklusummikud haihtuksid ja CO2 emissioon väheneks 30 protsendi võrra.

Jagatud tõuke- ja jalgrataste ehk mikromobiilsuse kohta on uuringud näidanud, et need parandavad ligipääsu ühistranspordile ja pakuvad alternatiivi isiklikule autole, eriti näiteks ummikutega kimpus piirkondades. Jagatud autode puhul on leitud, et üks neist on suuteline asendama 7–13 isiklikku autot ning autojagamist kasutavad tarbijad on ka aktiivsemad ühistranspordiga sõitjad kui isiklike autode kasutajad. 

Jagatud sõidukite olulise kaaslasena nähakse ühistransporti, sest kaks teenust saavad üksteist täiendada. ITF on välja toonud, et poliitilised meetmed, mis ühest küljest edendavad ühistransporti ja teisest küljest stimuleerivad jagamislahendusi, täiendavad üksteist, suunates kokkuvõttes inimesi jagatud lahenduste poole. 

Ka näiteks Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kavas on välja toodud, et liikuvuse selgroog on trammiühendused, mida omakorda toetavad bussid, sõidujagamine, rattaringlus ja sõidukite lühirent. Need teenused kokku peaksid tagama selle, et enamusel linlastel on mugav liigelda ilma autota, seisab strateegias. Lisaks rõhutavad ka teised Eesti ja Tallinna transpordisektoriga seotud arengukavad ja strateegiad, et tuleviku liikuvuses on jagatud sõidukitel oluline roll. 

Miks kasutada jagatud sõidukeid? 

Eelnevatele trendidele toetudes uurisin enda magistritöös, millised on noorte hoiakud ja harjumused seoses jagatud sõidukitega. Keskendusin nendele lahendustele, mis teenustena Tallinnas saadaval on: jagatud autod ning tõuke- ja jalgrattad. 

Tarbijad on neid teenuseid saanud Tallinnas kasutada juba hulk aastaid. Autojagamise teenust hakkas esimene 2013. aastal pakkuma Elmo Rent, 2019. aastal liitus Citybee ja kaks aastas hiljem ka Bolt Drive. Jagatud tõukerattad tõi Tallinna tänavatele 2019. aastal Bolt, aasta pärast lisandusid Tuule tõuksid ning veel aastat hiljem järgnesid ka Bolti jagatud jalgrattad. Teenusepakkujaid on aasta-aastalt aina juurde tulnud ning tänaseks tegutseb neid pealinnas peaaegu kahe käe sõrmede jagu.   

Magistritöö jaoks intervjueerisin Tallinnas liiklevaid noori vanuses 19–38 ja küsisin neilt esmalt, miks nad jagatud sõidukeid kasutavad. Põhjustena tõid noored välja nii aja- ja rahasäästu kui ka teenuste positiivset mõju linnaruumile.

Aega aitavad sõidukid noortel säästa näiteks seeläbi, et nendega on võimalik ummikuid vältida. Samuti jõuab nendega mõnes olukorras kiiremini kui ühistranspordiga. Aega aitas noorte sõnul säästa ka see, et teenused võimaldavad neil rohkem ühistranspordi kasutada, kuna ratta või tõuksiga jõuab kiiremini peatusesse kui jalgsi.

Rahalise kokkuhoiu võttis hästi kokku ühe 36-aastase mehe vastus, kes kirjeldas, kuidas tal on mõistlikum maksta jagatud auto renditasu, kui maksta kõiki kulutusi, mis kaasnevad isikliku autoga, nagu näiteks kindlustus, rehvi- ja kütusekulu ning liising. 

Lisaks hindasid noored jagatud sõidukite keskkonnasäästlikkuse aspekti. Nende hinnangul on teenustel  positiivne mõju linnaruumile, kuna näiteks autojagamisele tõttu väheneb linnas üldine autode hulk. Jagatud tõuke- ja jalgrataste plussina nägid nad muuhulgas seda, et need ei võta linnas palju ruumi, erinevalt autodest.

Isiklikust autost priiks

Samuti uurisin noorte käest, kuidas on jagatud sõidukid nende liikumisharjumusi mõjutanud. Ühest küljest rääkisid nad, kuidas teenused on muutnud nende harjumusi seoses isikliku autoga ja kuidas nad saavad oma sõite paremini ühistranspordiga ühildada. Samas tõid nad välja, et kui neil on kiire, asendavad jagatud teenused jalgsi ja ühistranspordiga liikumist. 

Kõige rohkem muudatusi tõid noored välja seoses isiklike autodega. Esiteks oli muutunud see, kui palju nad nendega sõidavad. Noored kirjeldasid, kuidas nende isiklik auto seisab aina rohkem kodus, kuna neil on mugavam teha igapäevaseid sõite jagatud tõukside või autodega. 

Uuringus osalenud 29-aastane naine selgitas, et kui varem sõitis ta oma isikliku autoga igale poole ega isegi kaalunud alternatiive, siis täna liigub ta enamasti tõuksiga, sest ta on üks väike inimene ega pea viiekohalise autoga liiklust täitma. 34-aastane mees, kel on kaks väikest last, rääkis kuidas nende pere hakkas tänu jagatud autodele aina vähem teist autot kasutama, kuni nad sellest lõpuks ka loobusid. 

Järgmine muutus oli see, et noored hakkasid kaaluma isiklikust autost loobumist. Põhjus oli lihtne: kuna auto seisis üha enam parklas, tundus neile järjest ebamõistlikum kulutada suuri summasid sõidukile, mida nad enamiku ajast ei kasuta. Samas näiteks jagatud autode eest peavad nad tasuma vaid siis, kui seda kasutavad.

Mõjukoht oli ka see, et need noored, kel ei olnud isiklikku autot, said vältida selle ostmist. Nad selgitasid, et kuna neil on olemas ligipääs erinevatel jagatud sõidukitele, ei pea nad endale isiklikku autot ostma. Näiteks kirjeldas üks osaleja, et enne autojagamise teenuse tulekut kaalus ta isikliku auto ostmist, kuid nüüdseks on sellest mõttest täielikult loobunud. 

Saaks veel paremini

Küsisin noortelt ka seda, mida saaks nende arvates jagatud sõidukite juures paremaks muuta. Viimne kui üks neist tõi välja, et Tallinnas peaks olema parem taristu rataste ja tõukside kasutamiseks. Nad soovivad turvalisemaid rattateid, mis on mootorsõidukitest eraldatud, ei lõppe suvaliste kohtade peal ära ja moodustaksid kokku tervikliku teedevõrgustiku. 

Noored soovisid ka rohkem jagatud sõidukeid, et teenuseid oleks veelgi mugavam kasutada. Lisaks tõid nad välja, et rohkem sõidukeid võiks olla ka äärelinnas ja Tallinna kuldse ringi valdades, kus inimesed tihtipeale sõltuvad oma isiklikust autost.

Ühtlasi leidsid nad, et isiklikust autost loobumine muutuks veelgi lihtsamaks, kui jagatud sõidukeid oleks mugavam ja odavam kasutada ka linnast välja sõitude tegemiseks, näiteks maale või mõnda teise asulasse. Noored selgitasid, et kui taolisi liikumisi on palju, on täna kokkuvõttes odavam sõita isikliku autoga. 

Ideid otsustajatele

Magistritööst võib järeldada, et välismaistes uuringutes välja toodud trendid on nähtavad ka Tallinnas: jagatud sõidukid täiendavad ühistransporti ning aitavad vähendada isiklikust autost sõltumist. Aga lisaks sellele, et jagamislahendused muudavad liikuvust kestlikumaks, on neil veel kaks olulist positiivset külge: nad aitavad säästa nii raha kui ka aega. 

Jagamislahendusi pakkuvad ettevõtjad saavad siit kõrva taha panna, et noored soovivad veel rohkem ja taskukohasemaid jagatud sõidukeid, sest nad ei soovi maksta isikliku autoga seonduvaid kulusid, kui saab ka muudmoodi. Teine noorte sõnum ettevõtetele oli, et viige teenused ka linna äärtesse, kus elanikud sõltuvad täna isiklikust autost, kuid saaksid kasutada jagatud sõidukeid vajaduspõhisemalt ja kombineerida neid rohkem ühistranspordiga. 

Kuid kõige enam on siit õppida Tallinna linnavalitsusel. Esiteks, investeerige ühistransporti ja jagamislahendustesse, sest inimestel on huvi neid kasutada. Teiseks, muutke jagatud sõidukite ja ühistranspordi kombineerimine inimestele mugavamaks. Kolmandaks, ehitage välja turvaliste rattateede võrgustik, kuna praegustel teedel tunnevad sõitjad end ebaturvaliselt. 

Viimaks, jagamiseks ei ole mõeldud vaid Bolti, Tuule ja Citybee sõidukid. Eesti turule on tulnud ka eraisikult eraisikule autojagamise teenus, mida pakuvad näiteks Autolevi ja GoMore. Lisaks võib autot jagada ka näiteks perekonna ja sõpradega, kasutades ühte autot kamba peale. Või jagada autosõite naabrite ja töökaaslastega, kui sihtpunkt on samas kohas. Keskkond võidab sellest igal juhul, kuid sellele lisaks säästate arvatavasti ka aega ja raha.