Jagatud uhkuses peitub vaikne, aga arvestatav jõud. Südametu individualismi ja piirideta konkurentsiajastu mürast eemal võib kogeda innustavat puhangut, tundes uhkust kaasmaalaste saavutustest. Ühisest väikesest paigast pärit kaaskodaniku edu tugevdab usku jagatud võimalustesse. Teise edust vormub peegel, milles näeme versiooni iseendast – võimeka, vastupidava ja püüdlikuna ning geniaalse ja targana. Kaks viimast lähevad meile vahest kõige rohkem korda.

Sellest pole palju möödas, kui keegi meie omadest seisis rahvusvahelise seltskonnaga bufee järjekorras, kiilutuna Bhutanist pärit mehe ja Toronto lähedalt tulnud naise vahele. Püüdes samal ajal tasakaalustada nälga näinu moodi ülekuhjatud taldrikut ja rahvuslikku identiteeti, naeratab ta kanadalannale ning püüab alustada vestlust: "Kas tead, et minu riiki on kunagi nimetatud geeniuse hälliks?". Naine pilgutab silmi: "Oo? Kus see asub?". Siis saabub aga kõhkluse hetk.

Seda küsimust oli ta oodanud ja vastust harjutanud, kodus, peegli ees. Et öelda nii, nagu sel poleks üldse tähtsust ja mainiks hooletult toidupoe asukohta: "Ma tulen riigist, mis andis maailmale nii kosmoseteleskoobi kui ka Skype". Iga kord kui ta seda harjutas, kõlasid sõnad aga hooplusena, mida ta vihkas ja selle asemel pomises: "Ohh, lihtsalt väike koht... võib sattuda uudistesse, kui vaid meie sportlastele meenub, kuidas võita". Naine noogutab viisakalt ja hakkab mäluma peedisalatit.

Selles loos on kaks kindlat fakti ja muu võib olla tõelähedane. Naissaarelt pärit Bernhard Schmidt leiutas kosmoseuuringutes kvaliteedihüppeni viinud teleskoobi. Skype'i lugu on uuem ja seda teatakse oluliselt paremini. Mõlemad näited pretendeerivad kogu maailma oluliselt mõjutanud Eesti päritolu leiutise auhinnale.

Kõike seda on hea teada. Uhkus peab käima aga käsikäes alandlikkusega. Väikese rahva uhkusel on lihtne paisuda ülbuseks või mis veelgi hullem, isolatsiooniks. Tõeline ja siiras uhkus teiste saavutuste üle ei vaja üleolekut, vaid pigem inspireerib. Eesmärk pole olla teise edu omanik, vaid tunda sidet selle kultuurilise ja ühiskondliku pinnasega, millest on sündinud midagi head.

Schmidti teleskoope veel kasutatakse, aga Skype läks 5. mail rahumäele. Skype'i elukaare pikkuseks kujunes 22 aastat. Microsoft teatas Skype'i teenuse lõpetamisest mõni aeg tagasi. Nüüd jõudis see aeg kätte. Edaspidi tuleb leppida Teamsiga. või siis kasutada Zoomi, Meeti jne. Analooge on palju. Skype oli esimene ja tegi ära kõige raskema, murdes domineerivale telefonide tehnoloogiale rajatud arusaama, et ollakse saavutanud parim võimalik. Sellises maailmas paistsid parema pakkujad petiste või lihtsameelsetena.

Mark Twain teadis öelda, et ajalugu ei kordu, vaid riimub. Selles mõttes pole Skype'i tõus ja hääbumine ainulaadne. Selliste lugude loetelu pole ka lõplik. Näiteks sobib interneti kasutusele teedrajav veebibrauser Netscape. Hoolimata personaalarvutite maailma valitsevast positsioonist ei pidanud Microsoft internetti oluliseks. Viga tunnistas hiljem ka Bill Gates. Netscape pakkus mugava ja tõhusa lahenduse, millega avati juurdepääs kõigile võõra interneti võimalustele. Lõpuks vastas Microsoft sellele Windowsiga kaasa pandud Internet Exploreriga, kutsudes dominantse rolli ja jõhkra äri tõttu esile suure pahameelelaine.

Interneti algusaastatel oli suureks tegijaks AOL. Firma ostis Netscape'i. Oskamata paraku juhtida enda arengut, rikkus ühtlasi ära Netscape'i potentsiaali, kuni see kaotas oma olulisuse. Netcape'i potentsiaal ja pärand elab edasi Mozilla Firefoxis. Sarnaselt Skype'i loole, kannatas ka Netscape pärast revolutsiooni põhjustanud edu suurte IT-ettevõtete huvide koorma all.

Näiteks võinuks koroonapandeemia ajal saada Skype'ist uuesti maailmapäästja. Selle asemel tuntakse videokonverentse aga "zoomimisena", sest Skype asemel võttis maailma kaugtöö suhtlusvajaduse põhiraskuse enda kanda väike ja vähetuntud Zoom. IT-hiiud Microsoft ja Google reageerisid olulise viitega.

Teise näite kangelane polnud küll esimene PC-le loodud tabelarvutuskeskkond. See au kuulub VisiCalcile. Lotus 1-2-3 arendas ja näitlikustas aga selle tööriista tõelist väärtust ja valitses turusegmenti enne Microsoft Exceli valmimist. Taaskord on mängus Microsoft. Nagu Skype ja Netscape, muutus Lotus peagi turuliidrist jäänukiks.

Aastal 2003 loodud Skype'il oli umbes miljon samaaegset kasutajat, kui see müüdi 2,6 miljardi dollari eest kauplemisalase suhtluse arendamise huvidega eBay'le. Ettevõtte käes kasvas samaaegsete kasutajate arv paarikümne miljonini, misjärel müüdi teenus 2011. aastal 8,5 miljardi dollari eest Microsoftile. Paari järgneva aastaga kasvas samaaegselt teenindavate kasutajate arv üle 70 miljoni ja Microsoft loobus enda arendatud Windows Live Messengerist. Varsti algas Teamsi arendamine ja Skype'i langus.

Skype'i lugu on jutustus julgest ebanormaalsusest, päästes esmalt end normaalseks pidanud maailmas valla revolutsiooni ja tekitas seejärel tänulikku imetlust. Ent ka kõige eredam säde kustub, kui seda ei toideta. Uued sädemed vajavad eneseusku ja julgust. Need moodustavad kõhklusi ületava vaikse, kuid arvestava jõu, mis lisandub märkamatult, tundes uhkust kaasmaalaste edu üle.

Bufeeloo võib lõpetada vaikse ja heade kommetega maa esindaja vaprusega, kui ta lausub: "Uhkusega on naljakas lugu. See on nagu parfüüm. Mõjub paremini, kui teised seda märkavad, ilma et ise neile mainid."

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".