Raamatukogusid aitab elus hoida moodsa kogukonnakeskuse rüü
Raamatukogu ei peaks enam asjatundjate sõnul olema koht, kus pelgalt raamatutest uusi elamusi või teadmisi ammutada, vaid arenema üha enam kogukonnakeskuseks, kus kõik soovijad saaksid koosolemisest rõõmu tunda või praktiliste tegevuste kaudu midagi õppida.
Kui mõelda raamatukogu rolli peale, ei saa rääkida ainult ühest rollist, vaid viimase kümne aasta jooksul on neid rolle tohutult juurde tulnud, rääkis Tartu Ülikooli infoteaduste õppejõud Krista Lepik-Verliin Raadio 2 saates "Piltlikult öeldes". "Raamatukogu kõige olulisem roll on mõistagi lugemise ja lugemisharjumuste toetamine," sõnas ta.
Lepik-Verliin lisas, et inimesed loevad küll üsna palju, kuid mitte süvenemist nõudvaid tekste. Raamatukogu muude oluliste rollidena tõi õppejõud välja digi- ja infopädevuste toetamise. "Näiteks, et üliõpilane oskaks raamatukogus infot otsida ja eakas saaks aru, kuidas nutitelefoni kasutada," rääkis õppejõud.
Tee on veel ees
Samuti märkis Krista Lepik-Verliin, et raamatukogud on muutunud olulisteks tugikeskusteks, kus saavad ennast turvaliselt tunda ka need, kes on muidu avalikus ruumis ära unustatud või koguni tõrjutud. "Näiteks pagulased, kes tahaksid ennast uues kohas sisse seada, aga ei tea, kuidas seda teha või näiteks töötud ja asotsiaalid, kes saavad raamatukogu internetipunktis tööd otsida," lausus ta.
Seda, et raamatukogu pole enam koht, kust üksnes meelepärast lugemist otsida, leidis ka Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga. Tema sõnul kirjeldatakse raamatukogusid päris tihti ankurasutustena, kuhu inimesed saavad kriisirohkel ajal kokku tulla ja koos mõtteid vahetada.
Seejuures avaldas Tilga lootust, et raamatukogud teadvustavad endale üha rohkem just seda ankruasutuse rolli: "Vajame ühiskonnas üha enam neid vahelülisid, kes ei pea ise olema mingite teemade eksperdid, aga vähemalt märkavad neid ja pakuvad ruumi selliste teemade arutamiseks."
Tilga nentis, et Eesti raamatukogud on veel selle teekonna alguses, kuigi mitmed raamatukogud on teinud väga julgeid vestlusringe. Näiteks on neis arutletud linnaruumi arengu üle. "Kui vaadata, mida maailmas selles valdkonnas tehakse, siis näeme, et näiteks Soomes on raamatukogusid viimastel aastatel järele aidatud ja on õpetatud neid paremini kogukonnatööd tegema. Eesti raamatukogud on ka sinnapoole teel, aga neid tuleb väga palju toetada," rääkis Tilga.
Samas ei tohiks raamatukogusid erinevate rollidega üle koormata, sest muidu ei jaksa need seda kandamit tassida. "See on umbes sama nagu haridussüsteemiga, et ootusi tuleb juurde, aga nendele ei jõua vastata," kirjeldas Koostöö Kogu juht.
Kõrge usalduskrediit
Kuidas kasutatakse raamatukogudes tehisintellekti? Krista Lepik-Verliin Tartu Ülikoolist meenutas, et Krati (automaatne artiklite ja raamatute märksõnastaja – autor) prototüüpi hakati Eesti rahvusraamatukogu juures arendama juba viis aastat tagasi.
Teise näitena tõi Lepik-Verliin automatiseeritud päringutele vastamise, mida on ka rahvusraamatukogus katsetatud. "Kriitiliselt võib ju küsida, kas saan ikka alati küsimusele vastuse," nentis ta.
Ka raamatukoguhoidjate seas on inimesi, kes on juba tehisintellekti kasutanud näiteks ajurünnaku või projektide-aruannete kirjutamise jaoks. "Kui inimene läheb raamatukokku tööle, siis tahaks ta ju loovat tööd teha, mitte olla bürokraat," lausus Lepik-Verliin. Ta lisas, et kindlasti peavad raamatukoguhoidjad suhtuma tehisintellekti loodavasse teksti kriitiliselt, sest raamatukogudel on kõrge usalduskrediit.
Tartu linnaraamatukogu elab lootusrikkal ajal, sest üsna pea lüüakse labidas või siis kopp maasse ja mõne aasta pärast võib ülikoolilinn uhkeldada ühe moodsama raamatukogu ja kultuurikeskusega, mis sai omale nimeks Siuru.
3D printer ja õmblusmasin
Millisena näeb raamatukogu rolli praegusel moodsal ajal Emajõelinna suurima, Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu direktor Kristina Pai?
Pai ütlemist mööda on üheks raamatukogude ülesandeks olnud see, et inimeste kirja- ja lugemisoskus ikka säiliks. Juba mitukümmend aastat on raamatukogude roll järjest laiem, lisas ta. "Meil on vananev ühiskond ja inimesed otsivad seltsi. Et oleks soe ja kultuurne koht, kus olla ja suhelda. See vajadus on aina suurem."
"Raamatukogud on kõige külastatavamad asutused. Raamatukogude külastajanumbrid on teatrite ja muuseumide omadest kordades suuremad, sest need on ainukesed tasuta kohad," selgitas linnaraamatukogu direktor.
Pai kirjeldas, kuidas ka linnaraamatukogus on astutud samme kogukonnakeskuseks olemise suunas. Näiteks õpetatakse seal aiapidamist ja saab harjutada pillimängu. Raamatukogus on ka õmblusmasin ja 3D printer. "Meie eesmärk on tuua inimesele lähemale sellised asjad, mida ta ei peaks võib-olla endale koju soetama," rääkis direktor.
Kairi Tilga kutsus inimesi üles oma kodukoha raamatukogu märkama ja endalt küsima, millist vajadust saaks raamatukogu lahendada. "Märkame raamatukogu ja selle olemust meie kogukondades. Teeme raamatukogudega koostööd ja kutsume nemad ka laua taha," sõnas Tilga.
Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Publitsistika praktika". Autorid on Indrek Sarapuu, Mari-liis Timmotalo, Siim Šinkarev ning Richard Särk.
Toimetaja: Sandra Saar