Maailma majandusfoorumi raport näeb tööhõive tulevikku mustades toonides
Kui seni on enam kui tuhande maailma tippjuhi arvamusi koondanud raporti põhjal võinud oodata, et uus tehnoloogia loob rohkem töökohti kui kaotab, siis värskes raportis on usk negatiivsem, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Inimene on kallis nii iseendale kui ka tööandjale. Viimasega jätkates on iga ettevõtte või organisatsiooni juhi ülesanne juhtida kollektiivi töise tegevuse tõhusust. Kasutada on töö organiseerimise ja töövahendite meetmed. Tegevuste ümber kujundatakse reeglid ja siis vaadatakse üle reeglipärased tööd, mida on kõige kulutõhusam asendada masinatega.
Taoline areng ei pea tulenema omaniku rahuldamatust ahnusest, vaid seda sunnib konkurentsisurve. Konkurendid teevad seda sama ja siis kasvabki surve leida järgimisi võimalusi kokkuhoiuks või tõhususeks. Mida reeglipärasem töö, seda paremini sobib see programmidele ja masinatele.
Mõnes tööstusettevõttes või laomajanduses töötab juba rohkem roboteid kui inimesi. Järgmiseks kokkuhoiukohaks on robotitele töökäske andvad ja tööprotsesse juhtivad keskastme juhid. Algul toetatakse nende tööd abistavate infoseadmetega. Ühtlasi koondatakse vahelüli töötajaid ja suurendatakse juhtide vastutuse koormust. Osa, peamiselt tehnilist laadi ülesandeid, siirdatakse alltöövõtu korras spetsialiseerunud ettevõtetele. Nii juhtus paljudes ettevõtetes näiteks IT-teenustega, kuni ka koormuse all murduvaid keskastme töötajaid asuti asendama üha paindlikumaks muutunud IT-lahendustega.
Inimtööjõu koondamiste vallas on jõudmas järg tippjuhi kvalifikatsiooni nõudeid eeldavate ametiteni. Maailmakuulsas Harvardi ülikoolis MBA ehk ärijuhtimise magistri diplomiga 2022. aastal lõpetanutest polnud kolme kuu jooksul leidnud endale tööd kümme protsenti. Aastal 2024 oli ihaldatud diplomi omanikest töötuid juba 23 protsenti. Mitmed seni kooliväravas diplomande tööpakkumisega oodanud suurettevõtted, nagu McKinsey, Amazon, Google või Microsoft, ootavad tööle varasemaga võrreldes vaid murdosa värskeid juhte.
Maailma majandusfoorum avaldas 2025. aasta "Tuleviku tööhõive raporti". See põhineb 55 riigis 22 tööstusvaldkonnas umbes 14 miljonit töövõtja tööd korraldava enam kui 1000 juhi küsitlemisel. Neilt uuriti, kuidas mõjutavad praegused makrotrendid töökohti ja oskusi ning tööjõu ümberkujundamise strateegiad kuni aastani 2030.
Vastajatest 77 protsenti peavad vajalikuks järgmise viie aasta jooksul olemasolevaid töötajaid ümber koolitada. Seda võib pidada positiivseks kohanemisvõime signaaliks.
Muretsemiseks on siiski põhjust. Paari aasta eest koostatud raportis oli juhtide üldine arusaam tööhõivest netopositiivne. Kui ühed tööülesanded kaovad, tekib uusi juurde ja need pakuvad varasemast rohkem tööd. Seekord ennustas 41 protsenti tööandjatest vajadust juba lähiajal tööjõudu vähendada. Ettevõtete juhtidest 60 protsenti arvab, et kogu senine ärisuund peab muutuma.
Enamus ehk 86 protsenti pidas peamisteks muutusi ajendavateks teguriteks tehisintellekti ja teabetöötluse vallas toimuvaid edusamme. Natuke üle poolte ehk 58 protsendi ettevõtjatest arvab, et nende ettevõte ei pääse muutustest robootika ja automaatika arengu tõttu. Umbes 40 protsendi juhtide arvates mõjutasid nende senist tööd edusammud energia tootmise, salvestamise ja jaotamise vallas.
Toodud tegurite mõju sõltub tööst. Mõne jaoks tähendavad need kõige kiiremini kasvavaid ja teistele kõige kiiremini kahanevaid töörolle. Kolmeks kõige kiiremini kasvava vajadusega oskusteks nimetati tehisintellekti ja suurandmete alast pädevust, arvutivõrkude ja küberjulgeoleku kompetentsi ning tehnoloogilist kirjaoskust. Viimase all peetakse silmas oskust lugeda tehnoloogiatrende ning kuidas siis tõlgendada uusi sõnumeid grammatiliselt korrektselt oma tööprotsessidesse.
Samas võib kohata näiteid, milles tehnoloogilist kirjaoskust kasutatakse programmeerimiskeelte valdamise võtmes. Selle töövormi peale mängides tasub olla ettevaatlik. Äsja teatas Mark Zuckerberg, et Meta hakkab sel aastal automatiseerima kesktaseme tarkvarainseneride tööd. Ta peab võimalikuks, et Meta võib tellida lõpuks kogu oma rakenduste kodeerimise tehisintellektilt.
Ettevõtetes muutusi juhtiva tehnoloogilise arengu kõrval tuuakse Maailma majandusfoorumi raportis teise suure tegurina esile elukalliduse tõus. Poolte tööandjate arvates sunnib elu kallinemine kasvatama ettevõtte tõhusust. St muutma töökorraldust ja paiknemist ning asendama palgatõusu vajadustega inimesed rahatõhusamate tehnoloogiliste protsessidega.
Raportisse kaasatud 14 miljoni töövõtja üle vastutavate juhtide hinnangul kaob umbes 1,6 miljonit töökohta. Raportis tõdetakse, et ees ootavate muutustega toimetulek suurendab nõudlust loova mõtlemise, vastupidavuse, paindlikkuse ja kiire reageerimisvõime järele. St töö tulevik kirjutatakse ümber ja inimkond peab kiiresti kohanema. Võibolla peab tabama, et ta on kallim iseendale kui tööandjale.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"