Raamatud muutuvad üha visuaalsemaks
Kui lasteraamatud on ajas läinud juba ammu üha suuremaks ja värvilisemaks, et haarata lapse tähelepanu, siis viimasel ajal illustreeritakse aina enam ka täiskasvanutele mõeldud juturaamatuid.
Sel aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, mistõttu tähistatakse ka Eestis raamatuaastat. Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor Anne Pikkov, kes on ka illustraator ja raamatukujundaja, rääkis, et lisaks neis käsitletavatele teemadele, on selle aja jooksul oluliselt muutunud ka raamatute vorm. "See on nii pikk aeg, mistõttu on loogiline, et nii välimus kui ka sisu on kõvasti muutunud," lausus ta Vikerraadio saates "Huvitaja".
Raamatute välimus on muutunud eelkõige uue tehnoloogia tõttu. "Kui küsite, kuidas raamatud on muutunud või mis suunas, siis ikka inimese järgi. Loeb see, mida inimene raamatult ootab," rääkis Pikkov. Näiteks pikka aega polnud raamatud mõeldud kaasas kandmiseks.
Praegusel ajal teevad tema sõnul võidukäiku pehme kaanega raamatud. "Mitte sellepärast, et see oleks kuidagi odavam, vaid inimesed rändavad palju ringi ja tahavad raamatuid endaga kaasa võtta ning lugeda," rääkis ta. Pehme kaas teeb raamatu sõna otseses mõttes kergemaks. Kõva kaas lisab samas vahel rõhutatud pidulikkust ja iga raamat seda ei vaja. Pikkovi sõnul on see tunnetuse küsimus.
Samuti on ajaga paranenud raamatute kvaliteet. "Kui mõtleme, milliseid fotosid sai trükkida Nõukogude ajal ja millised võimalused on praegu, siis see on väga palju paremaks muutunud," ütles Pikkov.
Raamatukujundamise puhul on ka trende, mis tulevad ja lähevad. "Ega raamat asu maailmast väljaspool. Ikka on trendid. Disain on miski, mis muutub koos inimestega. On ka ülemaailmsed trendid ja Eesti püüab samuti need trendid kinni. Kõige lihtsamini väljendub see fontides või köiteviisides," ütles ta.
Pikkovi sõnul on näha, kuidas lasteraamatud lähevad suuremaks ja värvilisemaks, et haarata lapse tähelepanu. Aina enam illustreeritakse ka täiskasvanutele mõeldud ilukirjanduse raamatuid, sest maailm muutub üha visuaalsemaks. "Kui vaatate õpetusi ja juhendeid, siis seal on järjest enam pilte, sest nii on hõlpsam sõnumit selgitada," sõnas Pikkov.
Ta ei usu, et inimesed ühel hetkel enam pikki tekste lugeda ei viitsi. "Hea tekst peab olema. Ikka räägitakse, kuidas noored ilmselt tulevikus enam ei loe. Kui tulid Harry Potteri raamatud, siis need olid ju hirmutavalt paksud köited, aga noored lugesid neid ning janunesid uute ja uute järgi. Tuleb kirjutada hea raamat, siis inimesed loevad. Lugemine on inimese jaoks kohtumine iseendaga," sõnas ta.
Disaini puhul on väga oluline arvestada lugejaga. "Oleme ilmselt kõik kogenud seda, kui ebamugav on lugeda, kui tekst ja reavahed on väikesed. Ei oska öelda, miks vanasti sobisid raamatud pisikese kirjasuurusega. Kas tol ajal olid inimestel tugevamad lugemisprillid? Raamat ei maksnud tollal muidugi tühja midagi ja võib-olla ei olnud nii suurt hoolt selle üle aru pidada. Praegu on raamatul hind ja me korra ikka mõtleme, kas tahame seda osta. Kui see on meile ebamugav, siis tõenäoliselt jääb see raamatupoodi," arutles ta.
Raamatu kujundamisel lähtub disainer tekstist, mis talle ette antakse, ning eesmärgist, mida raamat kandma peaks. "Hea tekst loob sulle ette selle loo ja tunde, mida see endas kannab," lausus ta. Vahel juhtub Pikkovi sõnul sedagi, et raamat hakkab disaineri jaoks end elavalt etendama. "See tähendab, et tekst kõnetab ja silme ees hakkab nagu film jooksma, et millist hõngu raamat annab ja kuhu jätta ruumi, et justkui paus kannaks ehk kujundaja hakkab nagu lavastama," kirjeldas ta.
Paljugi oleneb konkreetsest teosest. Tekstiraamatu puhul tuleb peamiselt valida teksti kujundus ja siis laseb kujundaja sellel esimesest lehest lõpuni minna. Keerulisema kujundusega raamatu puhul tuleb aga arvestada väga erinevate aspektidega. "Näiteks raamatus, mis puudutab mõisate ajalugu, peab igal leheküljel näitama mõistagi ruumiplaane, fotosid ja tekstides on keerukad kujundused. Siis tuleb mõelda struktuurile ja seal on omad reeglid. Vahel on aga tore reegleid mingil määral eirata," rääkis ta.
Kui need otsused on tehtud, tuleb valida materjal, mille peale trükkida. Paberivalik on suur ja lai. Need võivad endas kanda Pikkovi sõnul ka erinevaid väärtusi. Näiteks on taaskasutatud paberi eelistamine omaette sõnum.
"Väga tore on näha, et noored disainerid käivad trükikodades vaatamas, kas on mõnest muust projektist jäänud üle häid jääke, mida saaks kasutada järgmises raamatus. Nende raamatute puhul ei ole vahel kogu tiraaž ühtlane, vaid näiteks paber või värvid vahelduvad – oleneb, kuidas jääke on jäänud. Jääk muidugi ei tähenda seda, et see peaks olema kole või vähem väärtuslik. See on oskuslikult ära kasutatud materjal, mida võib-olla ei ole nii suures koguses, ja sellega saab mängida," rääkis Pikkov, kuidas raamatute vorm uute lähenemiste kaudu ajas muutub.
Sageli on ka kirjanikel endal seoses raamatu kujundamisega väga kindlad soovid. "Mäletan üht koostööd Anti Saarega, kes soovis, et raamatu nimel ei võetaks ühtegi puud maha. Väga põnev oli käia ja otsida materjale, mida trükikodadel oli pakkuda. See ei olnud lihtne ülesanne, aga sellega lisatakse raamatule uut väärtust," ütles ta.
Pikkov ei usu, et raamatud kusagile kaovad. "Inimene on raamatutega nii kaua elanud ja elab edasi," lausus ta.