Väike võbelus aitab leida antibiootikume taluvaid salmonellabaktereid

Tartu teadlased aitasid luua kiirtesti, mis aitab märgata kiiremini antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud salmonellabaktereid. Arendustöö tõotab muuta tõhusamaks nii verenakkuste ravi kui ka piirata selle abil antibiootikumresistentsuse levikut.
Tartu Ülikoolis töö eestvedaja antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson nentis, et üleilmselt põhjustab ainuüksi Salmonella enterica igal aastal üle 20 miljoni nakkusjuhu. "Rikkas maailmas pole salmonella eriline probleem, kuigi see põhjustab sepsist, mille puhul on oluline kiiresti ära määrata, millise antibiootikumiga ravida. Maailma mastaabis, eriti arengumaades, on tegu aga tõsise nakkusega," nentis professor.
Test põhineb veidi enam kui kümne aasta eest ilmsiks tulnud efektil. Nimelt kipuvad elavad bakterid nanoskaalal võbelema. Kui panna needsamad bakterid tillukest vee-hüppelauda meenutavale mõõtmissüsteemile, hakkab viimane samuti üles-alla võnkuma. "Kui elutegevus käib, lähevad võnked üles. Kui rakk näiteks antibiootikumi tõttu ära sureb, siis võnked vaibuvad. See on kuidagi seotud nende ainevahetusega, aga keegi ei tea, miks täpselt niimoodi juhtub," selgitas Tenson.
Koos nähtuse olemasolu veenvalt kinnitanud töörühma ja Šveitsi meditsiiiniseadmete tootja Resistell AG teadlastega on Tenson 2021. aastast saadik uurinud, kuidas kasutada sama efekti kliinilistes rakendustes. "Meie tegelesime Tartus kitsamalt salmonellaga, aga on ka teised nakkused, näiteks tuberkuloos. Sellega on diagnostikaprobleem isegi teravam, sest nende bakterite kasvatamine on aeganõudvam," lisas professor.
Praeguseks on salmonella puhul jõudnud arendustöö nii kaugele, et testi saab hakata kasutama kliinilistes rakendustes. Tehnoloogia suudab masinõppe algoritmide alusel liigitada bakterid antibiootikumide suhtes resistentseks või vastuvõtlikuks. "Test ise võtab tunni, aga päris palju sõltub ka proovimaterjalist, millega töötama peame. Praegu saadaolevatest lahendustest on see siiski kiirem. Me ei pea baktereid terve öö või pool päeva kasvatama," sõnas Tenson.
Enne testi kliinilisse praktikasse jõudmist on vaja teha veel suuremahulisemaid kliinilisi katseid. Ilma nendeta on ravimiametite õnnistuse ja heakskiidu saamine mõeldamatu. "Neid on vaja näitamaks, et sellest testist on patsientidele reaalselt kasu, kui võrdleme seda teiste diagnostiliste meetoditega, oleks see vähemalt sama hea või isegi parem," märkis professor.
Lisaks nüüd valminud testile arendavad Tartu teadlased koos Inglismaal asuva Exeteri Ülikooli teadlastega ka alternatiivset meetodit. See põhineb üksikute kapillaarides kasvavate bakterite kasvu jälgimisel. "Vajadus antibiootikumresistentsuse kiirtestide järele on selgelt olemas. Ühelt poolt võimaldab see inimesi paremini ravida ja teisalt annab olukorrale sobivama antibiootikumi kasutamine piirata antibiootikumresistentsuse levikut," sõnas Tanel Tenson.
