Hiljutine uuring näitab, et kui katta imepisikesed hõbeda nanoosakesed kitosaaniks kutsutava polüsahhariidiga, suudavad need hävitada baktereid palju paremini. Avastuseni jõudsid Tallinnas asuva KBFI teadlased eesotsas juhtivteadur Kaja Kasemetsa ja nooremteadur Jüri Laanojaga.

Nad kirjeldavad ajakirjas ACS Omega, kuidas valmistasid üheskoos kolme tüüpi hõbeda ja kitosaani ühendeid, milles oli kitosaani osakaal erinev. Töörühm uuris nende mõju kolmele olulisele bakteriliigile. Muu hulgas võtsid nad sihikule haiglates aeg-ajalt probleeme tekitavad kolibakterid ja stafülokokid.

Tulemused näitasid selgelt, et mida rohkem oli nanohõbeda küljes kitosaani, seda kiiremini ja tõhusamalt osakesed baktereid tapsid. Kõige silmatorkavam oli see ohtliku bakteri Pseudomonas aeruginosa puhul, mis tekitab tihti raskesti ravitavaid nakkusi. Selgus, et kõige suurema kitosaanisisaldusega materjal oli selle bakteri vastu esimese tunni jooksul lausa 36 korda tõhusam kui tavaline nanohõbe.

Nipp toimib lihtsal põhjusel: mängu tuleb elektriline külgetõmme. Bakteriraku pind on oma olemuselt negatiivselt laetud, kitosaani lisamine annab hõbedaosakestele aga positiivse laengu. Kuna vastandid tõmbuvad, meelitabki kitosaanist kate hõbedaosakese otse negatiivse laenguga bakteri pinnale.

Selline lähikontakt on ülioluline. Teadlased näitasid helendava sensorbakteri abil, et kui osakesed bakteri külge kleepuvad, vabaneb nende pinnalt bakteri jaoks mürgiseid hõbedaioone kuni 4,5 korda rohkem, kui vees vabalt hõljudes. Sisuliselt toimetab kitosaan ravimi otse sihtmärgini ja paneb selle kohapeal tööle.

Avastus ei tähenda, et kitosaan oleks iseenesest imeravim. Küll aga aitab see hõbeda toimet võimendada. Sellistel nutikatel materjalidel võib tulevikus olla oluline roll näiteks haavaplaastrites või haigla pinnakattematerjalides, et takistada ohtlike superbakterite levikut.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.