Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI) välja kasvanud idufirma PowerUp Energy Technologies arendab vesinik-kütuseelementidel töötavaid elektrigeneraatoreid, mis on mõeldud asendama märksa mürarikkamaid ja keskkonda saastavamaid diiselgeneraatoreid.

Ettevõtte asutaja ja tegevjuht Ivar Kruusenberg märkis, et praegu toodetakse mooduleid võimusel 400 vatist kuni kolme kilovatini. Generaatorid on tema sõnul kasutusel nii kliinikutes, apteekides, ehitussektoris kui ka telekomis. Heiteks on taolistel seadmetel vaid veeaur.

Väiksemaid kaasaskantavaid vesinik-generaatoreid on hakanud katsetama ka kaitsevägi ja kaitseliit. Samuti teeb seda näiteks Hollandi sõjavägi. "Väiksem seade kaalub sõltuvalt konfiguratsioonist suurusjärgus 25 kilo ja on seljakotis kantav. Kilovatise võimsusega seade kaalub 30 kilo ja seda kannavad tavaliselt kaks inimest," ütles Kruusenberg.

Vesinikku talletatakse atmosfäärist 300 korda suurema rõhu all balloonides, mida kasutavad näiteks ka sukeldujad ja tuletõrjujad. Üks balloon kaalub ligi kolm kilogrammi ja talletab endas nelja kilovatt-tunni jagu elektrienergiat. Kruusenbergi sõnul saab sarnast energiakogust salvestada vähemalt 50 kilogrammi raskusesse akusse.

Müra ja soojus toovad surma

Kuna droonidest on saanud sõjaväljal asendamatud tööriistad, on vaja neid kuidagi laadida. Paraku on Ukraina sõda näidanud, et diiselgeneraatoritele iseloomulik müra ja suur soojusjalajälg võivad rindel kergesti saatuslikuks saada. Vaenlase luuredroonid on varustatud enamasti ka soojuskaameratega.

"Vesinik-generaatorid on tunduvalt vaiksemad kui diiselgeneraatorid. Üks ohvitser ütles, et ta sai esimest korda elus töötava elektrigeneraatori kõrval magada. Diiselgeneraatori kõrval juba naljalt ei maga. Samuti märkasime, et nende soojusjalajälg on isegi madalam, kui näiteks laadival drooniakul," täheldas Ivar Kruusenberg.

Muu hulgas sobib generaator Starlinki süsteemide käitamiseks, mis on sõja ajal samuti ukrainlastele hädavajalikuks osutunud. Tegu on USA ettevõtte SpaceX loodud satelliidiplatvormiga, mis pakub tehiskaaslaste vahendusel internetti. "Starlingi enda võimsus on kusagil paarsada vatti ning sinna ühendatakse arvutid ja muud asjad juurde." kirjeldas teadlane süsteemi energiavajadust.

Eesti kaitsevägi on pööranud tähelepanu ka sellele, kuidas vesinikuballoonid lahingolukorras käituvad, sest sõdurid peavad neid endaga kaasas kandma. Seetõttu on neid näiteks veoauto kastist maha visatud ja polügoonidel erineva kaliibriga relvadest tulistatud, jäljendamaks võimalikke elulisi olukordi.

Tabamuse korral balloon ei plahvata, kinnitas Kruusenberg. Vesinik jookseb tekkinud avast mõnekümne sekundi jooksul lihtsalt välja. See muudab vesiniku Kruusenbergi hinnangul fossiilsetest vedelkütustest oluliselt ohutumaks lahenduseks.

"Selleks, et vesinik plahvatada saaks, peab seal juures olema teatud hulgal hapnikku. Plahvatuse toimumiseks peaks vesinikuleke aset leidma suletud ruumis. Välitingimustes sellist kontsentratsiooni tekkida ei saa," märkis ta.

Kruusenbergi sõnul on peamine väljakutse praegu tarneahel. "Meie põhiline ülesanne on ära lahendada, kuidas balloone täita tagalas vesinikuga. Tahame esimesed seadmed ka Ukrainasse katsetuseks saata. Tehnilised lahendused on selleks olemas, need tuleb lihtsalt rindejoonele või tagalasse toimetada," võttis Ivar Kruusenberg kokku.

Kaitsevägi jäi hinnangute andmisel küll napisõnaliseks, kuid ka nemad näevad generaatorite suurima komistuskivina eelkõige logistikat. "Taktikalises vaates töötab vesinikgeneraator ilma jalajäljeta ning toodab piisavalt elektrienergiat, et katta üksuse vajadused," sõnas kaitseväe kõneisik, leitnant Liis Vaksmann.

"Seevastu aga logistilise jalajälje vaates ei ole generaator otstarbekas – probleemiks on tagada vesinik-kütuseelementide logistika," nentis ta.

Üksuste energiavajadustega seonduvad küsimused on Vaksmanni sõnul siiski päevakohased ning kaitseväe vaatest tuleb fossiilkütustel põhinevad süsteemid varem või hiljem välja vahetada.

"Seetõttu kaalub kaitsevägi kindlasti katsetega jätkamist ning analüüsib vesinikgeneraatorite kasutusele võttu kaitseväe üksustes," sõnas leitnant Vaksmann.