Lugeja küsib: mis putukad mu tulekahjuandurisse ronivad?
Talve hakul on hakanud ka Novaatori lugejate koju ilmuma kutsumata külalised, kes levivad ka nende tuttavate kodudes. Tänavu sügisel olla neid väga palju, ummistades muu hulgas tulekahjuandureid. Kes nad sellised on ja palju seepärast muretsema peaks? Küsimusele vastab Tartu Ülikooli entomoloog Tiit Teder.
Lugeja saadetud piltidel peaks olema leivamardikas, ladina keeli Stegobium paniceum. Tegemist on üsna tavalise inimkaasleva putukaga. Nii piltidele jäänud valmikud kui ka nende väiksed valkjad vastsed võivad kodudes ja ladudes kahjustada erinevaid teraviljasaadusi ja -tooteid, näiteks jahu, makarone, leivatooteid ja küpsiseid. Nad ei löö risti ette aga ka šokolaadile, kuivatatud puuviljadele ja marjadele, pähklitele, kohviubadele ja paljule muule.
Samuti sobivad neile toiduks vanad raamatud ja raamatuköited, nahast ja villast tooted ning topised. Seetõttu võivad nad sarnaselt mitmele teisele sarnase välimusega mardikale, olla suureks probleemiks ka raamatukogudes ja muuseumides, eriti zooloogilistes ja botaanilistes kogudes. Küll ei tohiks leivamardikal olla mingit huvi tulekahjuandurite vastu.
Kodudesse jõuavad nad tänapäeval eeskätt toiduga, mistõttu võiks nende avastamisel eeskätt kahtlustada ja üle vaadata köögikappidesse pikemaks ajaks seisma jäänud jahutooted, eriti need, mille pakendid on juba avatud. Neist lahti saamiseks väga muu ei aita, kui putukatega asustatud toit lihtsalt ära visata. Leivamardika kodusisese leviku vastu aitab toiduainete hoiustamine tihedalt suletava kaanega anumates.
Tegemist on soojematest piirkondadest pärit putukaga, kes meil saab hakkama suuresti vaid inimkaaslejana. Sarnaselt mõne teise kahjuriga saab neist seetõttu lahti ka nii, kui putukatega asustatud esemed ööseks käredama pakase kätte jätta. Õhutemperatuur peaks langema selleks alla -20°C kraadi.
Tänavune soe sügis pole nende käekäiku pigem mõjutanud. Muidu võiks olla neid suvel eriti palju, kui on veel märksa soojem. Alla 10-kraadiste temperatuuride juures pole isegi suur osa meie looduslikult elavatest putukaliikidest enam aktiivsed, ammugi siis mitte lõunapoolsed liigid. Põhimõtteliselt ei saa välistada, et tuttavad inimesed on leivamardikad üksteiselt saanud. Samuti ei saa välistada, et nii-öelda kolle on kuskil laos.
Nende saamise asjaolud on üsna sarnased nagu siis, kui avastame kodust riidekoi, nahanäki või mõne muu tavalise kahjuri, kes meil samuti looduses ei ela, aga kodudes tuleb neid aeg-ajalt ette.
Toimetaja: Rait Piir
