Aastat 2024 on nimetatud n-ö valimiste superaastaks, mil valimistel osaleb 72 riigi peale 3,7 miljardit inimest ehk pool maailma elanikkonnast. Loomulikult on valimised igal ajal kaalukad. Möödunud aastakümnel on aga iseäranis kasvanud tehnoloogia, täpsemalt küber- ja infooperatsioonide kasutamine valimiste häirimiseks või muul moel mõjutamiseks.

Mis on küber- ja infooperatsioonid? Küberoperatsioone viiakse läbi küberruumis eesmärgiga mõjutada või segada võrgusüsteeme, või pääseda küberrünnakute kaudu ligi infole või süsteemidele. Infooperatsioonid on kampaaniad, mis moonutavad eelkõige tehnoloogia abil narratiive mingi valiku või kandidaadi edumaa tagamiseks. Sageli on see tehnoloogia laialt kasutatavad sotsiaalmeedia platvormid.

Viimaste aastate üks silmapaistvamaid küber- ja infooperatsioonide kasutamise näiteid on USA 2016. aasta presidendivalimiste eelne aeg. Demokraatliku Rahvuskomitee (DNC) vastased küberrünnakud sihtisid Hillary Clintoni kampaaniameeskonna töötajaid, kasutades õngitsuskirju ehk kahtlasi e-kirju, mis sisaldavad klõpsama meelitavaid linke. Õngitsuskirjade abil püüti saada juurdepääs failidele ja e-kirjadele ning hiljem need lekitada. Nimetatud küberrünnakuid tegi kaks häkkerirühma, hüüdnimedega Cosy Bear ja Fancy Bear, mis arvatakse olevat GRU (Venemaa Föderatsiooni sõjaväeluure) Moskvas tegutsevad üksused.

Aastal 2016 toimunud USA presidendivalimiste eel toimusid ka ulatuslikud USA kodanikele suunatud infooperatsioonid, milles kasutati erinevaid veebivahendeid valijate mõjutamiseks Donald Trumpi kasuks. Selle äärmiselt süsteemse kampaania taga oli Peterburis asuv propagandaagentuur Internet Research Agency.

Sel Kremli toetatud agentuuril hüüdnimega Trollivabrik oli 400 töötajat, kellest 80 sihtisid väidetavalt Ameerika kodanikke. Arvatakse, et Internet Research Agency jõudis Facebookis kuni 126 miljoni ja Twitteris 1,4 miljoni inimeseni, rakendades selleks nii tasulist reklaami kui ka ameeriklastena esinevate inimeste kaudu. Need kampaaniad on arvatavasti pärit juba valmiste-eelsest ajast 2015. aastast.

Küber- ja infooperatsioonide kasutamine USA valimistel pole sugugi uus võte. Hiljuti võis selliste taktikate kasutamist täheldada Moldova presidendivalimiste ja Euroopa Liidu liikmesust riigi eesmärgiks nimetava põhiseaduse klausli referendumi eel. Moldova keskvalimiskomisjoni vastu suunati 2023. aasta novembris küberrünnakud, kusjuures häkkimis- ja lekkimisrünnakute ohvriks langesid ka kõrgetasemelised poliitikud, sealhulgas justiitsminister ja presidendi nõunik.

Vaid paar päeva enne hääletust mõistis Euroopa Parlament hukka Venemaa sekkumise Moldova valimistesse, viidates valijapettuse skeemidele, küberoperatsioonidele ja teabesõjale viisil, mis õõnestab Moldova suveräänsust. Lõpuks otsustas referendumil napp 0,92 protsenti häältest, et Moldova põhiseadusse võetaks vastu eelmainitud klausel. Presidendivalimised läksid teise vooru 3. novembril ning võitis need ametis olev riigipea Maia Sandu.

Raske, et mitte öelda võimatu, on aga mõõta seda, kas küber- ja infooperatsioonid tegelikult muudavad valimiste tulemusi. Pole võimalik mõõta alternatiivset, mõjutusteta tulemust. Ehk kui Venemaa poleks 2016. aastal kasutanud küber- ja infooperatsioone USA-s, kas Clinton oleks võitnud presidendivalimised? Seda pole võimalik teada.

Selge on see, et sellised taktikad pole kuhugi kadunud. Alates 2016. kuni 2024. aastani on välisriikide mõjutajad püsivalt sekkunud valimistesse nii USA-s kui ka mujal, kasutades selleks eespool kirjeldatud lükkeid. Mis oleks selle puhul vastumürk?

Küberjulgeolekus või teabesõjas ei ole sellele üht kindlat vastust. Kindlasti on aga viise riigi kaitsevõime tugevdamiseks nende taktikate vastu. Küberoperatsioonidega võitlemiseks oleks valitsustel ja valimisprotsessis osalejatel – erakondadest kuni valimiste korraldamise komisjonideni – tark investeerida uusimatesse küberjulgeoleku kaitsemeetmetesse, et tagada nende süsteemide parim võimalik turvalisus.

Küberjulgeolekus on aga inimlik külg sama oluline, kui mitte veelgi olulisem. Üldine küberteadlikkus on hädavajalik, sest valimisprotsessis osalevatel töötajatel peab olema oskus tuvastada ja vältida õngitsuskirju, kahtlastele linkidele klõpsamist või oma õiguste jagamist.

Sama kehtib ka valeinformatsiooni eristamise kohta. Meediakirjaoskus on ülioluline, et uue meedia tarbimisel ja sotsiaalmeedia platvormide kasutamisel suudetaks sealset teavet määratleda ja kriitiliselt analüüsida. Lõppkokkuvõttes peavad valitsused üle maailma tegelema järgmiste küsimustega: kuidas nad saavad kaitsta ennast, oma kodanikke harida ja neile parimal viisil teadmisi anda? Nendele vastamine nõuab investeeringuid ja loovust.

Küber- ja teabeoperatsioonide roll ja mõju on jätkuvalt oluline teema selle eriliselt tiheda valimisaasta rohkete käimasolevate valimiste puhul. Mil määral mõjutavad küber- ja teabeoperatsioonid USA valimisi, Moldova presidendivalimisi ja lugematuid teisi sel aastal toimuvaid valimisi? Ülalmainitud taktikad jäävad tõenäoliselt kasutusele, kuid tehnoloogia rolli valimistes näitab ainult aeg.