Tartu Ülikooli teadlaste avastus tõotab hüpet pilditehnoloogias
Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadlased töötasid välja uue pilditehnoloogilise meetodi, mis võimaldab häälestada teravussügavust külgeraldusest sõltumatult.
Projekti kallal töötanud Shivasubramanian Gopinath ütles ERR-ile, et praegu pole pärast filmi üles võtmist võimalik selle eraldust päriselt hiljem muuta. "Kui muudame eraldust telgsuunal, muutub ka külgsuunaline eraldus," selgitas ta.
Samuti hakkab kannatama värvide täpsus. "See tähendab, et kui kaameraga filmitakse ja stseenis on mingi hulk inimesi, siis kaamera keskendub ühele ja teised tema taga muutuvad häguseks. Selleks, et ka tagumised inimesed nähtavaks muutuks, tuleb stseen uuesti üle salvestada," lisas ta.
Gopinathi uurimisrühm töötas aga välja meetodi, mille puhul saaks tulevikus sellised stseenid ära teha ühe salvestusega. See tähendab, et teravussügavust on võimalik häälestada. "Kui me tahame kujutisel vähendada kõige ees seisva inimese udusust, saab seda teha. Kui tahame näha selgemalt taustal seisvaid inimesi, siis saab ka seda teha," märkis Gopinath. Sama meetodit on võimalik rakendada ka näiteks mikroskoopias.
Selleks, et muuta aksiaalset lahutust ilma külgsuunalist lahutust muutmata, tegid Gopinath ja tema kaaslased katseid Airy-valguskimpudega. Tegu on valguslainete rühmaga, mis suudavad liikuda ilma välise mõjutajata kõverjoonelisel trajektooril. Kui tavapärased valguskiired kipuvad levimisel laiali hajuma, säilitavad Airy-kimbud oma kuju ka pikemate vahemaade läbimisel.
"Salvestasime Airy-kimpe neljakaupa, et teha neist jaotused ehk ansamblid. 3D-objekti jaoks läheb vaja mitut Airy jaotust. Taoliste ansamblite tugevust häälestades saame kujundada salvestamisjärgset teravussügavust," lisas Gopinath.