Miks on see nii? Ons värvilised suled lindudel kujunenudki just troopikaaladel või on värvilisemad liigid pigem ajapikku neile aladele kogunenud?

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Chad Eliasoniga Ameerika Ühendriikidest Chicagost Fieldi loodusmuuseumist on nüüd püüdnud selgust saada, kust täpsemalt lindude sulevärvilisus pärit on.

Nad koostasid maailma lindude andmebaasi, mis sisaldab 9409 linnuliiki; see on lõviosa neist enam kui üheteist tuhandest liigist, kes tänapäeval me planeedil elavad.

Andmeid uurides järeldasid nad, et värviline sulestik on linnuriigis aegade jooksul välja arenenud tervelt 415 üksteisest sõltumatul üksikjuhtumil. Mis aga tähelepanuväärne, suurem osa neist juhtumeist on aset leidnud väljaspool troopikavööndit.

Eliason ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et miljoneid aastaid tagasi kolisid muudel aladel värviliseks arenenud linnud tihtilugu troopikasse, kus harunesid ajapikku paljudeks uuteks värvilisteks liikideks.

Suure andmehulga analüüsist koorus välja ka üllatav tõik, et kõigi tänaste lindude ühistel eellastel, neil, kes jäid ellu, kui dinosaurused välja surid, oli sulestik samuti sillerdavalt värviline.

Teadlased kasutasid neile järeldustele jõudmiseks arvutimudelit, millele andsid ette lindude DNA põhjal varem koostatud sugupuu koos selle külge riputatud sulevärvi andmetega.

Hoolimata uuest selgusest, mis uuringuga saavutatud, jääb ikkagi õhku küsimus, miks sulestiku värvilisus üleüldse evolutsiooniloos nii sageli tekkinud ja püsima jäänud on.